Markeerimata; mitte väga pikk aka üsna lühike; Erinevalt memoraadist ei ole muistend mina-vormis, tal on traditisioonilisi elemente, mida memoraadis alati ei kohta. Samuti markeerimata; lühike jutt. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits. Teos ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (esimene väljaanne 1932), teine teos "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001). Ivar Paulson. Teos ,,Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseesid" (esimene väljaannes 1966) 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Toimuvad teatud toimingud, kui liigutakse ühest eluetapist teise. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist (nt. sünnipäev täiskasvanuks saamine). Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded (nt pulmad). 46
ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon – regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; maskeeritud mardisantide külastus; mänguelemendid ja meelelahutus. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse
- Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis
- Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis
40. Mis ons memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorist „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Ivar Paulson „Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“ Uku Masin „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? – Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483); – Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ‘surmahaldjas’ ja hingesandid Mulgimaal); – Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus); 43. Kirjelda A
sajandi II poolel. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 3 Ringvee, Ringo. Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991-2008. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 4 Kurg, Ingmar. Oikumeenilise evangelisatsiooni perspektiiv Euroopa kontekstis: missioloogiline ja religioonisotsioloogiline uurimus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. 5 Sazko, Ave. EELK sõpruskogudused: sõprussuhete tekkimine ja kujunemine 20. sajandil. - Mitut usku Eesti. II: valik usundiloolisi uurimusi: kristluse eri. Tartu, 2007, lk 47-86. 6 Soom, Kaido. Täiskasvanute leeritöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle arengustrateegia koostamine. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 7 Eesti Oikumeenia lugu. Koostaja Riho Altnurme. Tartu-Tallinn, Tartu Ülikool/Eesti Kirikute Nõukogu, 2009. 8 Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. Toimetaja Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2012.
käitumisnorme. Memoraadil ei pruugi üldse kõik need tunnused esineda. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits (1900-1961) "Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990), "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001), "Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) (kõige põhjalikum). Uku Masing (1909-1985) - "Eesti usund" (1995, 1998). Ivar Paulson (1922-1966) - "Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid" ( 1966, 1997; olemas ka ingliskeelne tõlge "The old Estonian folk religion", 1971). 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; vahe- või piiripealseid riitused, mille jooksul inimene on kahe
annaabi.ee 
