fyx (P1 ) fyy (P1 ) Siis kehtivad j¨ argmised v¨ aited. 1. Kui A > 0 ja fxx (P1 ) < 0, siis on funktsioonil f punktis P1 lokaalne maksimum. 2. Kui A > 0 ja fxx (P1 ) > 0, siis on funktsioonil f punktis P1 lokaalne miinimum. 3. Kui A < 0, siis ei ole funktsioonil f punktis P1 lokaalset ekstreemumi. Juhul A = 0 j¨a¨ ab k¨ usimus lokaalse ekstreemumi olemasolust punktis P1 lahtiseks. 27) Kahemuutuja funktsiooni tinglik ekstreemumülesanne. Lagrange'i funktsioon. Tinglike ekstreemumite seos Lagrange'i funktsiooni statsionaarsete punktidega. Kahemuutuja funktsiooni tinglikud ekstreemumid. Vaatleme n¨ uu¨d u ¨lesannet kahemuutuja funktsiooni z = f (x, y) ekstreemumite ehk suurima ja v¨ahima v¨
. .} v~oi l¨ uhemalt {xn }nN ehk {xn }. N¨aide 1. Vaatleme jada {(n - 1)/n}, st {0; 1/2; 2/3; 3/4; 4/5; . . . ; (n - 1)/n; . . .}. Suuruse n piiramatul kasvamisel t¨ aheldame, et jada liikmed l¨ahenevad arvule 1, st eri- nevad kui tahes v¨ ahe arvust 1. Kui me u ¨ritame N¨ aites 1 esitatud probleemi matemaatiselt korrektselt esitada, siis tekib esiteks k¨usimus, kuidas kirjeldada korrektselt "suuruse piiramatut kasvamist" ja "jada liikmete l¨ ahenemist mingile arvule." Teiseks tekib k¨ usimus, kuidas korrektselt siduda neid kaht m~ oistet N¨aites 1 k¨ asitletud probleemi kirjeldamisel. Definitsioon 2. Kui > 0, siis arvu a -¨ umbruseks (epsilon-¨ umbruseks) nimetatakse vahemikku (a- , a + ) ja t¨ ahistatakse l¨uhidalt U (a). Definitsioon 3
v¨ a¨ artusest j¨argnevaks selle, mis vastab argumendi j¨argnevale v¨a¨artusele. 32 N¨aiteks olgu funktsiooni f (x) = x2 argumentidest moodustatud j¨arjestatud hulk 1, 2, 3, 4, 5, . . .. Siis vastab sellele funktsiooni v¨a¨artuste j¨arjestatud hulk 1, 4, 9, 16, 25, . . .. Olgu funktsiooni f argument x j¨arjestatud selliselt, et ta koondub mingiks arvuks a. Meid huvitab k¨ usimus: kas sellisel juhul ka funktsiooni v¨a¨artus l¨aheneb mingile arvule b? Kui see on nii, ja peale selle arv b ei s~oltu punktiks a koonduvast argumendi x j¨arjestusest, siis on vaadeldaval funktsioonil punktis a piirv¨a¨artus. Funktsiooni piirv¨ a¨artuse definitsioon. Funktsioonil f on piirv¨ a¨artus b ko- hal a, kui suvalises piirprotsessis x a, mis rahuldab tingimust x = a, funkt- siooni v¨a¨
v¨a¨artusest j¨argnevaks selle, mis vastab argumendi j¨argnevale v¨a¨artusele. 32 N¨aiteks olgu funktsiooni f (x) = x2 argumentidest moodustatud j¨arjestatud hulk 1, 2, 3, 4, 5, . . .. Siis vastab sellele funktsiooni v¨a¨artuste j¨arjestatud hulk 1, 4, 9, 16, 25, . . .. Olgu funktsiooni f argument x j¨arjestatud selliselt, et ta koondub mingiks arvuks a. Meid huvitab k¨ usimus: kas sellisel juhul ka funktsiooni v¨a¨artus l¨aheneb mingile arvule b? Kui see on nii, ja peale selle arv b ei s~oltu punktiks a koonduvast argumendi x j¨arjestusest, siis on vaadeldaval funktsioonil punktis a piirv¨a¨artus. Funktsiooni piirv¨ a¨artuse definitsioon. Funktsioonil f on piirv¨ aa¨rtus b ko- hal a, kui suvalises piirprotsessis x a, mis rahuldab tingimust x = a, funkt-
l¨ahemal kui . Asjaolu, et antud jada piirv¨a¨artus v~ordub 1-ga, kirjutatakse n lim = 1. n n + 1 ¨ Uldisemalt, kui jada (1.1) piirv¨a¨artus on b, siis kirjutatakse lim yn = b. n Jada piirv¨a¨artuse leidmisel on seega k¨usimus p¨ ustitatud u ¨htemoodi: mis- sugusels reaalarvule hakkavad l¨ahenema jada liikmed minnes selles jadas u ¨ha kaugemale (suurematele indeksitele). N¨aide 1.2. T¨ uu ¨piliseks jadaks, millel piirv¨a¨artus puudub, on 1; -1; 1; -1; 1; . . . ; (-1)n+1 ; . . . (1.2) Siin paarituarvulise indeksiga jada liikmed on 1 ja paarisindeksiga jada liik- med on -1.
dusi, nii terviktasandil kui ka morfoloogiliselt. Teises osas toon sisse Peirce kolmeastmelise m¨argiteooria ning rakendan seda kanji morfoloogiliste m¨argiolekute kirjeldusmudelina. Kolmandas osas v~ordlen eri allikate m¨argi- morfoloogiaid ning esitan omapoolse struktuuri m¨argis~onastiku kande kirjeldamiseks. T¨o¨o oluliseks osaks on ka lisad, millest mahukaim esi- tab 522 m¨argi morfoloogilised seletused vastavalt S. Shirakawa Jit¯o . ~ Oigustatud on k¨usimus niiv~ord mahuka lisa otstarbekuse kohta. P~ohjen- duseks v~oin o¨elda, et aktiivne t¨oo¨ Jit¯o kallal on olnud u ¨heks p~ohiliseks k¨aesoleva t¨o¨o ¨argitusmotiiviks ning samas on mul heameel pakkuda ka jaapani keelt mittevaldavale huviliste ringile v~oimalust piiluda Shirakawa kirjeldatud muinasm¨arkide maailma. 8 I P~ ohim~ oisteid J¨argneva p~ohim~oistete seletuse olen jaotanud nelja osasse. M¨arkide
議類 ⇒ 訊 訊 ON ALGSELT OLNUD 参考 ⇒ 門 ¨ ULEKUULAMISE ¨ T AHENDUSEGA , 比較! ⇒ 聞 MITTE AGA PROFAANE NAGU 問 議類 ⇒諮 1 k¨usima, p¨arima 4 uurima vastutust ja s¨uu¨ diolekut 2 k¨usimus 5 ettekirjutus- ja j¨arelep¨aringu kiri 3 k¨ulas k¨aima, k¨ulastama 題 ¨ OKE LO ¨ 18 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 96 237 295
annaabi.ee 
