pahameele. Samal ajal aga armub kuningasse jumalanna Istar ja tahab Gilgamesi kallimaks saada. Teades aga, mida Istar kõigi oma eelnevate meestega teinud oli, naerab Gilgames jumalanna välja ja keeldub. Selle peale vihastab Istar hingepõhjani ja palub peajumalal Anul saata Gilgamesi peale taevane härg öeldes, et kui Anu seda ei tee, siis ta ise laseb kõik surnud allilmast välja. Anu on sunnitud nõustuma Istari palvega ja andis härja Istarile. Istar läks ja ajas härja taevast Urukisse. Seal toimus võitlus Enkidu, Gilgamesi ja härja vahel. Koostöö sujus Enkidul ja Gilgamesil hästi ning kui Enkidu härjal sabatüvest haaras, lõi kuningas oma pussi härjale sarvede vahele. Õhtul korraldas Gilgames härja võitmise puhul lossis suure peo. Kogu selle loo peale saavad jumalad üpris pahaseks ja otsustavad, et kumbki, Gilgames või Enkidu, peab surema nende koletute tegude ja puude raiumise eest.
ning ta suri. Selle tagajärjel hakkas Gilgames surma kartma ja ta otsustas minna otsima surematust. Gilgames käis läbi pka ja raske teekonna ennem kui ta jõudis inimese juurde, kes talle ütles, et mere põhjas kasvab lill, mis annab surematuse. Gilgames läks ja tõi selle lille ära ja asus kohe koduteele, kuid ta jättis korraks taime valveta ning ta jäi sellest ilma, kui madu selle varastas. Peale seda liikus ta kaitstud Urukisse tagasi. Suuri müüre nähes mõistis ta, et need on ainsad, mis temast peale surma alles jäävad.
See aga tähendas seda, et koletis tuleb tappa Gilgames kutsub ka Enkidu kaasa. Algul ta ei soovinud kaasa tulla, aga varsti oli ta küll nõus. Nad valmistusid teeleminekuks, neid õnnistati ära ning retks võis alata. Seedrimetsas julgustas neid taevajumal Samas, kellelt Gilgames kaitset palus. Samas saatis Humbaba vastu 8 vägevat tuult, mis otsekui halvasid Humbaba. Gilgames tabas Humbabat kulasse ning Enkidu lõi talle rindu. Koletise surma järel hakkasid nad puid maha võtma. Urukisse tagasi jõudes oli neil kaasas ka Humbaba pea. Istar imetles kangelast ning ahvatles Gilgamessi, et viimane tema kaasaks hakkaks. Gilgames luges Istarile aga kõik tema patud ette, ning keeldus. Nüüd aga tahtis Istar talle kätte maksta. Ta palus isalt teha härja, mis Gilgamesi tapaks. Taevajumal Anu aga vastas, et siis tuleb 7 kehva aastat. See aga Istari ei huvitanud. Enkidu ning Gilgames said koos härjast ikkagi jagu. Enkidu saab
Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun'i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints
seedreid. Enkidu näeb unes ette, et surm on saabumas. Ta räägib sellest Gilgamesile, kuid too ei taha oma vennast loobuda. Kui lõpuks Enkidu sureb, on Gilgamesi lein pikk. Ta rändab maailmas ringi, et leida mees kellele on jumalad kinkinud surematuse Utnapisti. Teepeal ületab Gilgames paljud takistused ja lõpuks pääsebki ta mehe juurde. Utnapisti räägib veeuputusest, mille jumalad maa peale saatsid ja sellest kuidas tema sealt laeva abil pääses. Gilgames pöördus tagasi koju, Urukisse. Tegelased: Gilgames Karm kuningas. Käsib oma rahval töötada. Samas oli ta nõrk, ta ei saanud oma sõbra Enkidu surmast kergesti üle ja otsis lohutust. Ta oli tugev ja sai kõikidest takistustest jagu. Enkidu Samhat Humbaba Istar Taevajumal Anu Õhujumal Ellililt Utnapisti Kõrtsiemand Siduri Ursanabi Küsimused: 1. Millest valmistas Aruru Enkidu? 2. Kellelt said Gilgames ja Enkidu õnnistuse enne teele asumist? 3
saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda kuulas, ei olnudki vihane, vaid vastupidi, ta oli rõõmus, et sõber, kes talle unenägudes ilmnes, seisis ta ees. Nad suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Gilgamesile ei meeldinud Uruki olukord, ta otsustab nõuks minna Humbaba vastu, kes oli seedrimetsade valvur. Kuna Humbaba vabatahtlikult puitu Uruki rahvale ei anna, tuli ta tappa. Gilgames ja Enkidu jõudsid elusatena tagasi Urukisse, nad võtsid Humbaba pea kaasa. Rahvas juubeldas ja vanemad tervitasid neid. Nii vägev ja kaunis noor kuningas jäi silma jumalanna Istarile, kes imetles kangelast ja palus ta endale kaasaks, ta pakkus igasugust rikkust veel lisaks. Gilgames tuletas meelde, keda Istar oli armastanud ja siis reetlikult hüljanud. Gilgamesi pilkeid kuuldes sai Istar maruvihaseks ja tõusis taevasse oma isa taevajumal Anu ette ning rääkis Gilgamesi ülbusest. Kättemaksuks oli härg, kes
Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks
Palestiina ala). Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun'i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb
annaabi.ee 
