võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste. Protistidena tuntakse primitiivseid vetikaid, amööbe, limaseeni ja algloomi ehk protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Kindlad mikroobid on seotud kindlate kudedega moodustades koe või kehapiirkonna normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne. Norm mikrofloorasse kuulub ka tinglikke patogeene, ehk kui organismi kaitsevõime on nõrk, siis võivad tinglikud patogeenid nakatada. 3. Patogeensed mikroobid – mikroobid, kes tekitavad haigusi ehk haigustekitajad mikroobid 4. Oportunistid – ehk tinglikud patogeenid. Need on võimelised haigust
Epidemioloogia. Rasedatest on Ameerikas koloniseeritud 10…30%, Eestis 10%. 60% vastsündinutest koloniseeruvad. Vastsündinutel on infektsiooni risk kõrgem, kui sünnitus on pikaleveninud, esineb enneaegne lootekestade rebenemine, enneaegne sünnitus või dissemineerunud GBS emal või kui emal on madal komplemendi tase ja puuduvad tüübispetsiifilised antikehad. Samas põhjustab GBS vaginaalne kolonisatsioon enneaegset sünnitust. Asümptomaatiline kolonisatsioon ülemistes hingamisteedes, urogenitaaltraktis. Naised, kellel on genitaalne kolonisatsioon, võivad saada sünnitusjärgse sepsise. Mehed, diabeetikud, vähihaiged, alkohoolikud on haiguste suhtes kõrgenenud riskiga. Sesoonsust ei esine. Virulentsus. • Paks peptidoglükaanikiht võimaldab ellujäämist kuivadel pindadel. • Kapsli (capsular) polüsahhariidid takistavad komplement-vahendatud fagotsütoosi. Kihn võimaldab ka adhesiooni, ellujäämist seerumis
Karbamiid on toiduks uureat lagundavatele bakteritele. 19.Mis on kõige kiirgusresistentsem bakter? Deinococcus radioduras - tumpline ümarbakter, kes talub kiirgust. 20. Inimese mikrofloora üldselt? Inimese kehapiirkondade normaalne mikrofloora. See on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Palju on mikroobe ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad.
Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine: · Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS · Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad
naistel loote emakasisesid infektsioone. M. hominis võib põhjustada püelonefriiti ja väikese vaagna põletikke (pelvic inflammatory disease). Seotud viljatusega. Mükoplasmad on tülikad koekultuuride saastajad. Seerum, millel kultuure kasvatatakse, võib olla saastunud, kuid saastus võib olla pärit ka koekultuuriga töötaja suust (süljepiisad). Patogeneesi mehhanismid. Inimest ja loomi nakatavad mükoplasmad kleepuvad tugevasti limaskestadele hingamiselundites ja urogenitaaltraktis ja enamasti ei tungi verre ega kudedesse. Seega nad on pinnaparasiidid. Adhesioon on piisavalt tugev, et vältida mükoplasmade väljauhtumist. Mükoplasmal peab adhesiiniks olema mõni rakumembraani komponent (näiteks lipoglükaan). Tema membraan kleepub peremeesraku membraanile. See tihe kontakt toob kaasa selle, et mükoplasma poolt toodetud NH3, H2O2 ja superoksiidradikaalid saavad kergesti tungida peremeesrakku ja kahjustada selle kudesid.
sõltub. Tingliku patogeeni mõiste. Gnotobiondid. Inimese erinevate kehapiirkondade (naha, mao, suuõõne ja soolestiku normaalne mikrofloora. Olulisimad bakterhaiguste tekitajad. Inimese keha koosneb umbes 1013 rakust ja koos temaga elab 1014 mikroobirakku. Järelikult normaalse organismi rakkudest on ainult 10% inimese rakud ja 90% mikroobirakud. Aga kuna väikese massiga, siis ei lisa oluliselt inimkeha massile. Enamus on soolestikus. Ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Normaalne mikrofloora need on mikroorganismid, kes elavad koos inimesega, põhjustamata tavaolukorras tema haigestumist. Sõtlub vanusest toidust jne. Mõjutab kehapiirkonna mikrokeskkond, selle hapniku-, vee- ja toitainetesisaldus. Tinglik patogeen mikroobid, kes põhjustavad inimese haigestumist ainult ekstreemsetes tingimustes. Oportunistid ehk juhuseotsijad. Kui organismi kaitsevõime on nõrk, või kui nahka või limaskesti vigastada, võivad nad organismi nakatada.
Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid Replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine : Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS), Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad.
annaabi.ee 
