aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas tollase Autoinspektsiooni lähedal. Mängukaaslasi tal eriti ei olnud, praktiliselt ainus temaealine laps ümbruskonnas oli tema õde. Kuigi isa oli meremees ja ema käis tööl, ei käinud Urmas lasteaias. Tavaliselt mängis ta üksinda. Isa tõi Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem aga püstoleid, mida Urmas tal palus tuua koos teksastega, millel pidi olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et vägivald on probleemide lahenduseks. Sellest põhimõttest ajendatuna ei võitnud ta koolis kuulsust kaklejana, vaid koomikuna. Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust
klassikaaslane Triin, kellele ta sai oma ja Urmas, kellele ta sai oma mured muresid usaldada. Miks? Mis teda veel usaldada. Anne toetusel hakkas Kadri Triinu juures seob? rohkem endasse uskuma, hakkas tegelema kirjutamisega. Urmase juures sai ta aru, et Urmas on väga tubli, vaatamata raskustele. Urmasel on peale tema veel 8 nooremat õde-venda, kellele ta peab olema eeskujuks. Urmasel on isast ainult halvad mälestused, sest isa jõi ja oli vägivaldne. Urmas aitas Kadril tugevamaks muutuda.
muusikat lastele. Ta on teinud ka erinevaid muusikaid filmidele, näiteks Rein Marani loodusfilmidele. (Opetaja, 2015) Sisask on saanud inspiratsiooni universumilt, mis kajastub ka tema loomingus. Ta on ise öelnud: "Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid eksisteerivad meist sõltumatult. Neil on oma ajalugu, teekond, oma siht ja suund. Nad on meid armastusega loonud, seetõttu jääb üle ainult alluda kosmilistele seadustele ja tunda rõõmu meile antud olemisest." (Opetaja, 2015) Urmasel tekkis varakult huvi astronoomia vastu ning 14- aastasena valmis tema esimene tähismuusika pala “Kassiopeia”. Helilooja on kirjeldanud üht unustamatut augustiööd aastal 1975. See lugu sündis sajusel päeval ja kuna toas oli remont, siis oli klaver tõstetud õue peale. Kassiopeia sündisgi tema õue peal tähistaeva all. Ta on loonud ka palju teisi n-ö taevaseid tsükleid, nende hulgas ka “Plejaadid” ja “Linnutee galaktika” ja palju muud. Need lood olid kõik klaveriteosed
koomilistes rollides ja estraadikavades. Väga oluliseks sai Kibuspuu näitlejakarjääri jooksul sõprus Lavakunstikateedris kohatud Jüri Krjukoviga, kellega koos tegi ta mõned oma põnevaimad rollid ja saavutas Eestis tõeliselt suure tuntuse. KIBUSPUU NOORPÕLV Urmas Kibuspuu sündis 5. detsembril 1953. aastal esimese lapsena Helju ja Lembit Kibuspuule. Näitleja isapoolne suguvõsa oli pärit Hiiumaalt – Urmase vanaisa Karl Kibuspuu sündis Hiiumaal Tubalal Matse talus. Urmasel oli isa poolt kuus tädi ja kaks onu ning ema poolt sama palju tädisid ja onusid. Urmase isa Lembit töötas Tallinna Telefonivõrgus insenerina ja oli tõsine ning usklik mees. Urmase emapoolne suguvõsa pärineb hoopis Tallinnast, kus tema ema, Helju Kibuspuu töötas aastaid lasteaias ja hiljem Tallinna onkoloogiahaiglas õde-perenaisena. Urmase vanemad olid koos 46 aastat, kuni Lembitu surmani. Urmas Kibuspuu kasvas ja veetis suurema osa oma ajast nooruspõlves vanemate majas
eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr. Sellega tegeles ta üsna põhjalikult - tal olid omad lemmikud, kellega ta tahtis samale tasemele jõuda (esimese kustumatu jälje jättis vanast VEF-raadiost kuuldud "The Beatles"-i lugu "You can't do it"). Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" - Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi. Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda". 1978. A lõpetas ta lavakunstikateedri ning läks tööle Nukuteatrisse. Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976 Liiviga, 1979. a sündis tütar, kellele pandi nimeks Yoko. 1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja
kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr · Kitarrimängu hakkas ta õppima koos lahutamatu sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa · Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Esinemine lõppes nutmisega, kuna ta arvas, et on salmid segamini ajanud ja laulmise katkestas · Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi · Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda" · Tallinna 16. Keskkooli lõpetas Urmas 1972. aastal · Et sõjaväest pääseda läks Urmas tööle
Mängukaaslasi tal eriti ei olnud, praktiliselt ainus temaealine laps ümbruskonnas oli tema õde. Kuigi isa oli meremees ja ema käis tööl, ei käinud Urmas lasteaias. Tavaliselt mängis ta üksinda (näiteks ükskord istus ta päev läbi toas ja püüdis sulepeale võimalikult kiiresti korki peale saada). Urmas ise arvas, et võib-olla üksiolemise tõttu kujunes temast individualist. Edasi kolis Alenderite perekond Lasnamäele - Eesti Merelaevandus ehitas sinna neile maja. Seal tekkisid Urmasel esimesed pahandused, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi enamjaolt kividega. Esimesed peksasaamised toimusid tal samuti sellel pinnal. Urmas ise arvas, et ka see on tema mõttemaailma mõjutanud. Isa tõi Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem aga püstoleid, mida Urmas tal palus tuua koos teksastega, millel pidi olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et vägivald on
Rinnet ja Georg Otsa. Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud". Hiljem ta mängis ka ansamblis ,,Andromeeda". Tiit Haagma oli oma elu pühendanud nii muusikale kui purjetamisele. Kui Urmas Alendrit kutsuti, läks ka tema merele, mitte küll hea meelega ta kartis merd ja armastas merd. Kui Alender lõpetas 1972 aastal kooli, soovitas Rein Rannap tal lavakunstikateedrisse minna, kuid Urmasel oli järeleksam. Järgmisel vastuvõtul 1974. aastal astus Urmas lavakasse. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse, kus ta vähest aega töötas, kuid siis sai selgeks, et bändi tegemine oli talle siiski tähtsam. Ta loobus ta näitlejaametist ja hakkas tegelema ainult "Ruja"-ga. Teatritega tegi kaasa kogu "Ruja" koosseisus ja Nukuteatris proovis ta oma luulekavaga välja tulla, kuid kriitika ei suhtunud sellesse eriti hästi. Urmas Abiellus 1976.a. 2
alati pühendatud ka vanaema. Koos tavatsesid nad ka virmalisi vaadata. Vanaema elas tollal koos oma teise, sageli pahura mehe Endel Mätasega, keda kutsuti Tõnuks. Mehele meeldis napsutada ja ebasobivat kõnepruuki kasutada. Kord joobnuna näärivana mängides ütles ta Urmasele, kui too oli öelnud, et tahab muusikuks saada, et temast ei saa muud kui vaid traktorist. See läks poisile väga hinge. Vanemad aga toetasid oma laste arengut ja nii näiteks lasid nad Urmasel harjutada isegi öösiti, kui teised magasid. (Ibid, lk 41-43, 47) 1975. aastal vaatas Urmas, soovides näha osalist päikesevarjutust, kaks tundi järjest päikesesse. Kuid õnnetuseks polnud tal tahmaklaasi ning ta tegi seda palja silmaga algul kisssitades, kuid hiljem harjus ära. Selle tagajärjel näeb ta küll vasaku, juhtsilmaga küll selgelt, kuid väiksem objekt hajub otse vaadates ära, mistõttu ta peab selle nägemiseks kuidagi külje pealt kõõritama. Seda, miks
annaabi.ee 
