saj. keskel. Esialgu küll ainult söekaevandustes. Raudtee areng soodustas liikumisvabadust, kauba kiiremat liikumist ja kiirendas infovahetust. Aurumasina ja raudlaevade kasutuselevõtu tõttu arenes ka laevaliiklus. Raudteeehitus ja laevadele kanalite kaevamine andsid paljudele tööd, kuid siiski polnud kõik maaomanikud alati nõus, et nende maalt rongid läbi sõidavad. 20. saj. algul hakkas autode võidukäik. Kõik need uued leiutised andsid pidevalt hoogu juurde urbaniseerumisele, mistõttu maal elajaskonna tähtsus vähenes. Linnas elamine tõi aga kaasa palju hädasid: kerjamine, epideemiad, kanalisatsiooni puudumine jne. Üldiselt siiski elutingimused paranesid. Minu arvates tõi industriaalühiskond endaga siiski kaasa rohkem positiivsed, kui negatiivsed asju, kuna see kiirendas oluliselt ühiskonna arengut, ning uute moraalinõuete tekkimist.
on just kreeka-katoliku usuga ühte sulades vadjalased loobunud oma keelest ning rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. 19. sajandi lõpuks jõudsid vadjalaste etnograafilisele asualale suured kiviteed ning raudteeühendus, mis avas needki maakohad täiel määral industrialiseerumisele ja urbaniseerumisele. See tõi omakorda kaasa võõraste massilise juurdevoolu ning traditsioonilise etnotsentrilise külaühiskonna järkjärgulise murendumise. Veel praegugi seostavad Vaipoole vadja vanurid venelaste ja muude "võõramaalaste" tulekut külla suurte maanteede ja raudteede rajamisega. Akulturatsiooniprotsessile avaldas mõju kindlasti ka vadjalaste asualale venekeelsete koolide asutamine. Kooliharidus eeldas noortelt varakult head vene keele oskust ning hakkas vadja
sotsiaalprogrammide loomine, mis andsid vastutuse koondatud töötajate osas ettevõttelt riigile. 2003. aastal rajas valitsus agentuuri, mis esindab valitsust riigiettevõtete juhtimisel ja täiustab nende ettevõtete konkurentsivõimet. Nimetatud reformid on parandanud raamistikku ühiskonna ressursside mobiliseerimisel, mida iseloomustab üks suurim säästude määr maailmas ja mis seega kasvatab kiiresti kapitali. See on toonud kaasa tööjõu produktiivsuse kasvu ja aidanud kaasa urbaniseerumisele, tuues tööjõudu põllumajandusest tööstusesse ja teenindusse. 4. ÜLEVAADE MAJANDUSLIKEST ARENGUPROBLEEMIDEST Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 28 aastat tagasi olnud erakordselt kiire. Viimase kümnendi keskmine majanduskasv on olnud 9,5% aastas. Selline kasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost maailmas 50. aasta jooksul. See on kaasa toonud
erinevate vaadete,tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine. Näideteks võib olla Elvastoni aiaruumid. 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj) · Areng: 1) Euroopa linnaparkide arengule aitas kaasa 18.saj Saksamaal alanud regulaarparkide rekonstrueerimine maastikuparkideks 2) Parke kasutati turgudeks ja laatadeks 3) Pargid on linnakopsud, uutel parkidel on jalutuspargid · Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 30. Aastateni. Siis
ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on: (a) sotsiaalne süsteem; (b) kultuurisüsteem; (c) psühholoogiline süsteem e. isiksus. Robert K Merton (1910-2003) Keskastme teooriad (theories of middle range) kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) Funktsionaalne analüüs täpsustas selle põhimõtteid, selle eesmärgiks on uurida, kuidas erinevad sotsiaalse süsteemi (ühiskonna) elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Iga süsteemi element omab mingeid funktsioone (kasulikke tagajärgi süsteemi kui terviku jaoks) ja düsfunktsioone (kahjulikke tagajärgi süsteemi jaoks). Näiteks televisioon aitab kaasa info levikule (funktsioon), aga soodustab võib
Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. • Keskastme teooria. (theories of middle range) – Robert K Merton kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) • “Verstehen”- antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. • Väärtused– ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme. Väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond
Konservatism Uuenduslikele ideoloogiatele vastandub konservatism, mis on aristokraatide vanamoodne eluvaade. Suurbritannias on konservatiivid üldiselt liberaalsemad kui Mandri- Euroopas. Soovitakse kinni pidada traditsioonidest ja vanadest kommetest. Konservatism proovib takistada muutusi ning kalduvad rojalismile. Sotsialism Areneb eelkõige tänu tööstusrevolutsioonile ning urbaniseerumisele. Need, kes vastandusid tööliste kehvale elule, panid aluse sotsialismile. Nende arvates sai ühiskonda muuta ainult revolutsiooni kaudu. Tähtsateks ideoloogideks saavad Marx ja Engels ("Kommunistliku partei manifest" 1848). Kapitalismi periood pidi lõppema sotsialistliku revolutsiooniga. Protelariaadi diktatuur peab tekkima vägivaldse revolutsiooni kaudu. 20. saj alguses toimub kommunismi revideerimine. Marx ei näinud ette, et revolutsioon puhkeks Venemaal. 20
mis uurib kõikide süsteemide, sh. ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on: (a) sotsiaalne süsteem; (b) kultuurisüsteem; (c) psühholoogiline süsteem e. isiksus. Robert K Merton (1910-2003) Keskastme teooriad (theories of middle range) – kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) Funktsionaalne analüüs – selle eesmärgiks on uurida, kuidas erinevad sotsiaalse süsteemi (ühiskonna) elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Iga süsteemi element omab mingeid funktsioone (kasulikke tagajärgi süsteemi kui terviku jaoks) ja düsfunktsioone (kahjulikke tagajärgi süsteemi jaoks). Näiteks televisioon aitab kaasa info levikule (funktsioon), aga soodustab võib olla ka vägivalla levikut (düsfunktsioon)
annaabi.ee 
