PLUUTO Avastamislugu Avastati 18. veebruaril 1930 On saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi Otsiti planeeti, mis põhjustas häirivusi Uraani liikumises Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km Mass on 0,002 Maa massi Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem Orbiit Orbiit on elliptiline Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978
3152880 Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km. Mass on 0,002 Maa massi. Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem, ning seetõttu on ka kääbusplaneet. http://www.conservationinstitute.org/pluto-overthrowing-the-gods/ Orbiit Orbiit on elliptiline; Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga; Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal; Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi. https://en.wikipedia.org/wiki/Pluto#/media/File:T heKuiperBelt_Orbits_Pluto_Polar.svg Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata. Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida. katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C. https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/ media/File:PIA19947-NH-Pluto-
* Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad * triibuline välimus * kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab. * Sarnaneb siseehituselt javälisilmelt Jupiteriga * Planeedil on tugev magnetväli. * nähtav palja silmaga. * Aastaaegu on kaks kevad ja sügis(kaks korda aastas). * sinine värvus * Tuum on väike ja kivisest materjalist * kaugeim planeet * Rõngad on nõrgad ja väga tumedad(koostis teadmata) * sisemine soojusallikas * pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. * orbiit piklik * loeti kaugeimaks planeediks päikesest * ei loeta enam päikesesüsteemi planeediks * Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas Atmosfäär Keemiline koostis temperatuur Iseärasused u.6070% metallidest ja 30% silikaatidest. 152 K Caloris Kauss Kõige väiksem planeet süsihappegaas (96
nelja ja poole * kaugeim planeet 8 Neptuun miljardi kilomeetri 13 4480 km * Rõngad on nõrgad ja väga kaugusel tumedad(koostis teadmata) * sisemine soojusallikas * pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. * orbiit piklik keskmine kaugus * loeti kaugeimaks Päikesest on 39,4 planeediks päikesest 9 Pluuto 5 2300 km astronoomilist * ei loeta enam ühikut päikesesüsteemi planeediks
Keskmine kaugus päikesest on 5.9 miljardit km (39.5 a.ü.) Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiidiga(kaugus Päikesest on süüs 29,7 a.ü.) Afeelis (Kõige kaugemas asendis Päikesest) olles on aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 24809 aastaga, ümber oma telje teeb tatäispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevatel tasanditel. ATMOSFÄÄR Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud
omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra Orbiit · Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. · 21. Jaanuaril 1979 läks Neptuun Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese, ennast umbes 20 aastaks Neptuunile lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11.veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto. Koostis · Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Taevakeha keemiline koostis
rohkem päikesevalgust. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979- 1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu
See olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ning see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Suuruselt teine kaaslane on Proteus. "Voyager 2" Neptuuni uurimas 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde. Selleks läbiti neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Kui "Voyager 2" kolm aastat varem Uraani juures pilte tegi, siis ennustati, et Neptuun on tõenäoliselt samasugune ühtlane sinine kera nagu Uraangi. Aga juba esimesed ülesvõtted näitasid palju kirjumat pilti ning andsid tunnistust tormilisemast atmosfäärist kui Uraanil. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik , sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Neptuuni Suur Tume Laik asus kakskümmend kaks kraadi lõuna pool planeedi ekvaatorist ning avastamise ajal peeti teda väga pikaajaliseks moodustiseks. Laigu äärtes oli kohati näha
kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää
miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää
temperatuur võib olla kuni 5400 K. 11 Atmosfäär Atmosfääri ülemised kihid koosnevad 80% ulatuses vesinikust ja 19% ulatuses heeliumist. Väga väikeses koguses leidub ka metaani. Lainepikkustel üle 600 nm ehk spektri punases ja infrapunases osas on metaani neeldumisspekter kõige tugevam, mis põhjustab punase valguse neeldumise ja see omakorda on üks põhjus, miks Neptuun on nagu ka Uraangi sinise värvusega.Kuna Uraani sinine värvus on võrreldes Neptuuniga heledam ja tuhmim, arvatakse, et Neptuuni värvust mõjutab veel mingi mitteteadaolev atmosfääri koostisosa. Neptuuni atmosfäär on jagatud kaheks peamiseks osaks: allpool paiknevaks troposfääriks, kus temperatuur kõrguse kasvades langeb, ja stratosfääriks, kus temperatuur kõrguse kasvades tõuseb. Piir nende vahel ehk tropopaus asub rõhul 10 kPa. Stratosfäärist ülespoole jääb
Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun (see on olnud nii 1979. aastast peale ja kestab kuni 1999 aastani). Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest. Tema orbiit on nii piklik (ekstsentrilisus 0,25), et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal (kaugus periheelis 29,5 aü). Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Neptuunist lähemal oli Pluuto ka hiljuti, 1979. aastast kuni 1999. aastani, kusjuures periheelis oli ta 1989. aastal. 21. jaanuaril 1979 läks Neptuunile Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob ta igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese umbes 20 aastaks Neptuunist lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11. veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto. Avastamine Pluuto avastas 18
24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümberkääbusplaneediks. Pluuto jääb suuruselt alla seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele- Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest ja Pluuto pöörleb oma orbiidil külili nagu Uraangi. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
minutiga Tallinnast Võrru või teeksid ühe ööpäevaga ringi ümber Maa. "Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Kui "Voyager 2" kolm aastat varem Uraani juures pilte tegi, siis ennustati, et Neptuun on tõenäoliselt samasugune ühtlane sinine kera nagu Uraangi. Aga juba esimesed ülesvõtted näitasid palju kirjumat pilti ning andsid tunnistust tormilisemast ja dünaamilisemast atmosfäärist kui Uraanil. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Ta on kuulsast Jupiteri Suurest Punanesest Laigust poole väiksem. Mõlema puhul on tegemist hiiglaslike
kahvatu, mille kohta pole palju teada. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile (vt Joonis 15). Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×10 22 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm 3. (11) Joonis 15. Pluuto võrdlus teiste taevakehadega Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku, jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää
annaabi.ee 
