Vana-Kreeka muistendi kokkuvõte Veeuputus Jumalate valitseja Zeus sai teada, et inimesed on hukka läinud ega ei karda midagi ning ei kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Kõik said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama armu andmiseks, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see lihtrahvast teekäija on jumal. Ta tahtis Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma pantvangidest ära keeta ja siis üritada see sööta Zeusile sisse. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks tuli punaseks. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maad, vara ja muutis ta hundiks. Zeus läks tagasi taevasse ja rääkis teistele juhtunust. Seepärast tahtis ta karistada kõiki inimesi, tekitades maal veeuputuse. Ta palus abi oma vennalt P...
Tallinna asutus. Vanasti taheti Tallinn rajada Hanijõele, aga Hanijõe elanikud olid selle vastu ja nii ei õnnestunudki sinna linna rajada. Ei ostaud linna kuhugi mujale rajada ja küsiti targalt abi. Tark õpetas, et tuleb panna härjale vanker külge ja kivi peale, seal kus kivi maha kukub, sinna rajatakse linn. Kivi langes maha alla Toompeal, kuhu ka kohe hakati linna ehitama. Töö edenes jõudsalt ja kõik olid rahul. Kas Tallinn valmis? Vanal ajal jalutas Tallinna väravavaht ühe sõbraga Ülemiste järva kaldal. Väravavaht kiitles, et kui Tallinn valmis, ei jaksa keegi teda ära võtta. Järvest kostab hääl, et eks saame näha. Pika peale läheb see väravavahil meelest. Ühel sügisõhtul tuli hall vanamees küsima, et kas Tallinn valmis? Väravavaht räägib, et kaugel sellest. Vanamees vastab, et kahju, sest Ülemiste järv tahaks Tallinnaga jõudu katsuda. Vanamees läheb ära. Ja nii kordub see mitu aastat järjest...
Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš. Lisaks veel: 1) Jumalanna Ištar oli viljakuse kehastaja; 2) tähtsad olid ka linna kaitsejumalad Nt Babüloni Marduk. Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb peale surma. Usk oli pragmaatiline: jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hästi. Mesopotaamiast pärineb ka maailma esimene veeuputusemüüt, mis kõneleb jumalate poolt saadetud uputusest ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš). Teadus Olulisim kirjandusžanr oli kangelaseeposed-lugulaulud muistsetest kangelastest ja valitsejatest, kelle saavutustele lisati juurde fantaasiat. Nt Sumeri valitseja Gilgameši eepos (1000 eKr). Arenenumad teadusharud olid veel: a) Matemaatika: 1) Kasutati kuuekümnendsüsteemi; 2) võeti esimesena kasutusele süsteem, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt.
Sumerid olid teadaolevalt esimeseks kultuuriks, kes ehitasid ehtsaid linnasid teede, väljakute, kanalisatsioonidega. Sumerid leiutasid ka teadaolevalt esimese kirjutamissüsteemi, kasutades kiilkirja savitahvlitel. 19.sajandil leidsid aerholoogid Mesopotaamia aladelt väljakaevamiste käigus 23 tuhat sellist kirjatahvlit. Tahvlid tõlgiti ning neilt avastati palju lugusid, mis sarnanevad väga tänapäeva kristliku Piibliga. Eelkõige lood inimese loomisest, Aadamast ja Evast, uputusest ja Noa laevast. Zecharia Sitchin oli kirjanik, kes avaldas raamatusarjana oma enda tõlgenduse savitahvlitelt. Sitchini tõlgete kohaselt kirjeldatakse savitahvlitel tulnuk-rassi nimega Anunnaki, kes tuli Maale, et kaevandada kulda. Sitchin väidab oma teoorias, et Anunnaki rass vajas kulda oma planeedi atmosfääri puhastajana. Samuti hindas kulda Anunnaki rass, kui paindlikku ja heade elektri- ning soojusjuhtivusega väärismetalli. Kõrgelt arenenud ühiskonnas (nagu ka meie
soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada. Gilgames ei nõustu, ta tahab uurida välja surematuse saladuse Surupaki linna kuningalt Utnapistimilt, kes oli selle saavutanud. Tänu Siduri juhatustele ja paadimees Ursanabi abile jõuab Gilgames kurnatuna üle surmavee Utnapistimi juurde. XI tahvel:Utnapistim räägib Gilgamesile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea käskis Utnapistimil ehitada laeva, mida too tegigi ning pääses uputusest ja saavutas surematuse. Utnapistim teeb Gilgamesile katse, käsib tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgames uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgames peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapistim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgames saab selle küll kätte, kuid tagasiteel näppab õie maduuss. Gilgames on õnnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jõuab tagasi Urukki
Kehalise tervise kiirem allakäik, märgatav eriti pärast 50.eluaastat Teiselt poolt: Paljudele meestele ja eriti nendele, kes läksid sõjaväkke varases eas, oli teenistus ümberkujundavaks kogemuseks. See andis silla suuremaks võimaluseks ja tõuke arenguliseks kasuks kuni keskeani. Meenutatakse Brutuse saatuslikku valikut vastuseks Cassiuse pealekäimisele (Shakespeare, julius Caesar, III, 118-222) On tõus ja mõõn meeste asjades, mis uputusest kaasaviiduna juhib õnnele. Välja jäetuna on nende elutee seotud madalike ja viletsusega. Elutee põhimõte 3. Kõigi perekonnaliikmete elud on üksteisest sõltuvad. Seepärast see, kuidas iga pereliige reageerib teatud ajaloolisele sündmusele või rollimuutusele, mõjutab teiste pereliikmete arenguteed nii 11 Tõlge©Maarika Pukk 2002 sugupõlve sees kui ka üle sugupõlvede.
- Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast - Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud Piibliga seotud · Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra - Pärsias alates 7.sajandist eKr sai riigiusund - 7. saj pKr sai riigiusundiks islam - Pärit paljud juudi ja kristliku mütoloogia elemendid: Inglid Põrgu Hea ja kurja vaheline võitlus · Indoeurooplaste usundid: - Euroopani levinud indoeuroopa traditsioonidel on sarnased jumalate
M ei usu seda. Kui too ütleb, mida ta näeb siis annab M talle mingi kaelaketi. Haigru on nõus. Seletusmuistend, müteem kus esitatakse lihtsalt mingi looduslik fakt, mida kõik teavad, mingisuguse kosmoloogilise markerina, tähisena, et eelajaloolisel ajal midagi sellist juhtus ja juhuslikult jäi selline jälg... Haigur ütles, et vaatab M op nahka, mis ripub lohede maja ees. Tapsid op ära. M küsib kuidas lohet tappa. Haigur on selline olend nagu peaingel kes õpetab inimest uputusest pääseda. Haigur räägib talle kuidas neid tappa. Hulk õpetusi mis on müütilise aja kontekstis mõistetavad. Oma kuju võidakse alati muuta. Prohvetlik ettenägevus, kõik õeldakse ette, mis juhtuma hakkab. M tegi nagu õpetatud, tegi paadi, vibu ja nooled mängib kändu kui lohed jõest välja peesitama tulevad... Lohed isiksustavad ürgelementi kui tulevad veest keeristena välja. Õnnestunud pettus (känd) väga tähtis kosmoloogiline motiiv
annaabi.ee 
