UPPUJA PÄÄSTMINE Oluline on vahet teha, millal inimene mängib uppujat ja millal ta on tõeliselt hädas. Kui uppujat mängiv inimene on hästi liikuv, võib vees lasta kukerpalli ja niisama pladistada, siis tõsiselt hädas oleva inimese liikuvus on null. Hädasolija käed on püsti, ta ei liigu, nägu on ülespoole, kord vajub vee alla, kord on vee peal. Kui see hetk maha magada, võib olla hilja. Inimene upub 5-6 minuti jooksul. Veest on välja toodud ja elule tagasi võidetud küll ka 20 minutit vee all olnud inimesi, kuid selliste õnnetuste puhul, mil peaaju hapnikuga varustatus on pikaks
kaugele. Paljud õnnetused juhtuvadki nii, et minnakse ujutakse kaugele järve keskele ja siis avastatakse, et jalad ei lähegi enam põhja. Siis tekib paanika, hakatakse rabelema ja tekib väsimus. Kaldale ujumiseks enam jaksu pole ning jääb loota vaid päästjatele. Aga kas päästjaid on? Kas keegi üldse märkab, et oled uppumas? Mõnikord arvavad kaldalolijad ja teised suplejad, et veesolija teeb nalja, sest tihti peale vees lollitatakse. Sageli ei oska kaaslased uppujat päästa. Uppuja päästmine nõuab erioskusi, näiteks sukeldumist, vee all ujumist ja hädasolja transportimist ja elusamist. Kõigest eelpool lähtuvast peaksid kõik ujujad olema hästi ettevaatlikud, hindama oma võimeid õigesti ning teadma, kus nad ujuvad ja millised ohud neid vees ümbritsevad. Neid asjaolusid arvestades ei oelgi võimalik ohtlikesse olukordadesse sattuda. Enda puhul saaksin öelda, et ei suudaks uppujat päästa, kuna pole piisavalt teadmisi ega kogemusi
hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada elustamisvajadus). Kannatanu seisundi hindamine Kannatanu seisundi hindamisel on kõige kiiremini vaja välja selgitada elustamisvajadus , st teadvuseta kannatanu puhul tuleb selgeks teha, kas ta hingab ja kas ta süda töötab. 4
päästa üritab ja kumma alla mina kuulun? On olukordi, kus minust saaks kindlasti kangelane, näiteks, kui on vaja perekonda, lähedasi või armastatud inimest kaitsta, siis ei oleks mingit kahtlust, et ma püüan nende kaitsmiseks kõik teha. Arvan, et mõistlik oleks endale selgeks teha, kas kavatsetav tegutsemine on mõistlik ja kas see ei too kaasa suuremat tragöödiat. Pole ju mõtet sukelduda vette uppujat päästma, kui ise ujuda ei oska. Siis võib ühe hukkunu asemel olla kaks. On ka olukordi, kus saaks ilma eriliste oskusteta õigeid otsuseis vastu võtta. Näiteks mina ei lubaks kunagi kedagi purjus peaga autorooli. Kindlasti ma julgen oma arvamust välja öelda, kui satun sellisesse seltskonda. Igal kangelasel peaks kindlasti olema ohutunnetus ja ta võib endale lubada ka nõrkuse hetki, sest vastasel juhul puuduks tal võime olukordi õigesti hinnata.
Küllap leidub meie seas siis neidki, kes süüvimata sellesse kuidas ta oma lubadused ellu viib, pimesi poliitikut toetama asuvad. Mida raskem on inimese olukord seda hiilgavamana tundub kuld selle poliitiku sõnades. Selle valehiilguse eest meid rahvatarkus hoiatabki. Rasketel aegadel usuvad inimesed rohkem ka muinasjutte millel enamasti on õnnelik lõpp. Uppuja jällegi teadupärast haarab kinni ka õlekõrrest. Kui palju aga tegelik elu sarnaneb muinasjutuga ja mitut uppujat tegelikult õlekõrs ka kaldale on viinud seda me paraku ei tea. Lootus ja usk on inimesele vägagi vajalikud, omakasu ajendil antud petlik lootus, mis viib vältimatult olukorra halvenemiseni, see on julm ja südametu tegu. Seepärast kutsub meie poolt uuritav rahvatarkus inimest ise mõtlema, kaalutlema ja analüüsima, mitte kaasa jooksma hiilgusest pimestatud kullaotsijatega. See isemõtlemine, julgus oma mõtete eest seista ja julgus erineda on kolmas vanasõna külg
§ 1026. Mitte ehtne käsundita asjaajamine võib olla -eksliknaaber näiteks arvab, et see kuulub talle, aga ei kuulu, kedagi teist enda teadmata soodustamine. -Teadlik teise asja enda huvides ajamine, pahatahtluse küsimus. Ehtne õigustamata: -heauskne -pahauskne § 1024 Tühine tehing või tehingu tühisus toob kaasa selle tühistamise. Soodustatu teavitaminekeegi peab teavitama meile, et ajab meie asja § 1020. Soodustatut tuleb teavitada, kui võimalik. Uppujat ei saa teavitada, see on ka teatud juhtudel võimatu. Telefon on väljalülitatud vms. I võimalusel tuleb teatada ja soodustatu arvamus ära kuulata. Peab olema õigus keelduda. Päris teavitamist peab olema keelduda ja lõpetada asjaajamine. Kahju tekitamine ja vastutus § 1022 Ehtne õigustatud käsundita asjaajamine v.a. lõige 4. Asjaajamisel tuleb arvestata soodustatud huve ja huvidest ka lähtuda. Hoolsuskohustus pannakse peale. Peab see tegu olema tehtud mõistliku hoolsusega.
SWL-5 tonni 15.12.2005 ohutu tõstevõime 5 kes taotleb meretöölepingu sõlmimist. esemid, sünteetikat jne. Väljaspool eripiirkondi parda"Valvepaat valmistatakse vette tonni ja järgmise kontrollimise kuupäev Allikas: ,,Eesti lootsiraamat", ,,Õpime võib prügi üle parda heita olenevalt prügi liigist laskmiseks.Laev hakkab uppujat otsima.Kõik Purunemiskoormus arvestatakse valemi R=fC2 madruseks", ,,Seamanship techniques". järgmiselt: vabad inimesed kutsutakse tekile veepinda (C-taimkiust 3) Vee suhtes käiku omava kaugemal kui 25 nm ,,lähimast kaldast jälgima.Kui inimest ei nähta siis peaks temale
Vali kiiresti turvaline päästmisviis. Rahusta päästetavat ja anna talle selgeid soovitusi. Kasuta ujuvaid esemeid, riideid, nööri, päästerõngast jt. ning hoia need enda ja päästetava vahel. Väldi kokkupuudet päästetavaga ja ilma kohata, kust saaksid ise tugevalt kinni hoida, ära ulata kunagi paljast kätt. Jälgi olukorda päästmisel ja aita päästetav veest välja. Väldi riske, kus on ohus sinu enda turvalisus. Kuidas uppujat päästa? Uppumisohus ujujat tuleb abistada kiiresti (igal sekundil on elu hind), kuid läbimõeldult. Kui oled hea ujuja ja tunned vetelpäästevõtteid, mine ujudes päästma. Kui kahtled oma võimetes, leia hädasolija abistamiseks muu lahendus. Sobivaks võib osutuda mõni pikem oks või ujuv vahend. Päästmisel tuleb kiiresti hinnata situatsiooni ja sinu võimalusi: • uppuja kaugus kaldast;
tage oma käsivarred tema keskkoha natanule sügavamale kurku! Uppumine Uppumisohtu sattumine on laste ja oskuslikult tegutseda, ent samal ajal noorukitega juhtuvate õnnetuste seas tuleb jälgida, et teist päästma minnes üks sagedamaid. Enamasti kukutakse ei seataks ohtu oma elu. vette kaldalt, paadisillalt, paadist või Uppumise korral eemaldatakse kiires- läbi nõrga jää. Uppujat päästes on vaja ti kannatanu suust, ninast ja neelust 142 esmaabi võõrkehad (muda, liiv, oksemassid) Uppunu hingamisteedest vett kätte ei sõrme ümber keeratud taskurätiga saa, seepärast pole vaja raisata aega, ning alustatakse elustamisvõtteid et teda üle põlve asetada või jalgadest hingamisteede vabastamist, kunstlik- üles tõsta. Katke kannatanu soojalt
Sellepärast jätkas Tigapuu natukese aja pärast: ,,Aga tead, mis mina ütlen: kui mina peaks millalgi minema ennast uputama, see tähendab, ega ma ei lähe ju ja seda mitte jumalakartuse pärast, sest jumalat ei karda ma põrmugi, seda sa pead teadma, aga see on muidu nõnda rääkida, et kui ma läheks, siis tead, mis mina teeks?" ,,Kust mina seda tean," vastas Indrek. ,,Arva," ajas Tigapuu peale. ,,Ei oska arvata." ,,Kas tõesti ei oska?" ,,Ma pole kunagi uppujat näind," seletas Indrek. ,,Küll oled sina alles rumal!" hüüdis Tigapuu. ,,Siis kuula: kui mina lähen end uputama, siis võtan lihtsalt revolvri kaasa, tehku siis keegi proovi mind päästma tulla, kõrvetan kohe ühe nina alla. Ja sinule annan sedasama nõu: kui mõtled ennast uputama hakata, osta revolver, siis ei saa keegi sind segada. Muidu hakka veel võera inimestega kaklema. Mitte et sa ennast kohe just peaks uputama minema, vaid see olgu sulle ette õpetuseks, kui kaklemine tuleb
annaabi.ee 
