gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest.
Idamaade filosoofia Hinduism Induse j6e j2rgi tuleb nimi alguseks loetakse 3000eKr polyteistlik mitmete jumalatega usk Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad Visnuism selle jumala teoks oli et ta saatis elava tagasi , t2his III tehakse tavaliselt laubale
vabaneda ja saavutada täieliku ühtsuse jumalaga. Püha silp on OM, mis oli hindude uskumuse kohaselt esimene heli millest kogu ülejäänud universum loodi. Maailmas on ligikaudu 750 mln hindut kellest enamik elab Lõuna-Aasias. Indias kus hinduism alguse sai on 650mln hindut. Kõige tähtsam hindude palverännakute sihtpunkt on Gangese jõgi mida peetakse eriti pühaks seal kus see voolab läbi Varanasi linna. Hinduismis on palju pühakirju (veedad,upanisaadid, puraanad ning eeposed ''Maahabharata'' ja ''Ramajana'') Enamik neist on kirjutatud sanskriti keeles.
Bulgaariasse, Iisrael Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis. Pühad Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis Hinduismi pühakirjadveedad raamatud jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus, Brahma raamatud õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim Upanisaadid (kirjad eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata Peavoolud 1. Ortodoksne judaism: 1. Visnuism Peasuunad 2. Konservatiivne judaism ehk 2. Sivaism Masorti judaism 3. Reformistlik judaism ehk 3. Saktism progressiivne judaism ehk liberaalne judaism 4
Pühad raamatud/ Uus Testament ja Vana see koosneb 39 raamatust: tekstid Testament, mis kokku Toora, nebiim ja ketubim. Veeda hümnid, Brahma Koraan Tipitaka moodustavad Piibli ning Seadusekoodeksid on raamatud, upanisaadid. evangeeliumid Talmud, Misna ja Haskala. Jumalakäsitlus Jumala kolmainsus. Tingimusteta monoteism Allah Jumalat pole (mitu jumalat? Jeesus Kristus (Jumala ja ehk ainujumala süsteem. Kes?) Neitsi Maarja poeg), Jumal ning Püha vaim
4. Moksa vabanemine: lõplik seisund. · Brahmanism preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Hinduism tekkis 1. A tuh eKr brahmanismi reformimise tulemusena. · Pühad tekstid: 1. Veedad: Rig-, Sama-, Jadzurveda 2. Brahma raamatud veedade seletused 3. Upanisaadid seletuste kommentaarid 4. Aaranjakad hilisemad pärimused · Veedade kirjandus koosneb kahest väga mahukast osast: pühast, ilmutuslikust srutist (kuulatu) [veedad, brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid.
Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1) Veeda hümnid Hinduismi pühad raamatud on veedad. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Veedad tekkisid vahemikul 1200-800 eKr. 2) Brahma raamatud Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. Tekkisid umb. 1000-800 eKr. 3) Upanisaadid Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr. (Upanisaad - istudes kuulamine, retsiteerimine) Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Tekkisid umb. 400 eKr - 400 pKr. Õpetuse alused Õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina braahmanit ehk maailmavaimu, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges,
3. Dharma aasama varna. Dharma - millele hinduism tugineb seadmus/kohus(dharma) miks asjad on nii nagu nad on. Varna seisus, kuhu inimene sünnib (sünnib hindu ühiskonna peamiseks osaks) Aasram erakla, mis tavaliselt on tekkinud mingi pühamu ümber ja kus tegeletakse vaimse tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3. Upanisaadid brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed(800-600ekr) Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t
ja el jaguneb 4 perioodiks. 1)Guru juurde elama (õpilase periood) 2)Perekond ja ülal pidamine 3) erakuaeg, kui lapsed suureks kasvatatud, lahkusid perede juurest. 4)Vabanemine, Rändav munk. Brahmanism (teine faas) oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Arvasid, et ohvrid hoitsid maailma korda. Jumalate roll oli väike. Hinduism(3faas). Pühad tekstid -1)veedad(teadmine), kõige vanem ja olulisem on Rigveda. 2)Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3)Upanisaadid 4)Aaranjakad. Eeeposed on pühakirjad. Veedade kirjandus jaguneb kaheks. Hinduismi peasuunad Visnuism, sivaism, saktism. Suurem osa hindudest on visnuistid. On motoeism ehk austavad Visnut. Budism Tekib Kirde-Indias, 6-5 saj. eKr. Tekib Hinduismis. Raja on Siddharta Gautama. Tekib vastukaaluks brahmanismile(Preestrite keskne ohverdamis religioon). Askees(kehakurnamine, piiramine valgustuse eesmärgil, joomine, sõõmine uni, suguelu, suhtlemine, hügieen piiramine)
· dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.) Upanisaadid (400-200 e.m.a.) - filosoofia alustekstid · aatman ja brahman on identsed · brahman on igavene · nähtumusliku maailma näivus (maaja) · sansaara, karma-seadus, moksa Puraanad · Visnupuraanad, Sivapuraanad · Manu seadused (www.zone.ee/rishikesh) Eeposed · Ramajana (Rama elu; Valmiki) · Mahabharata (Suur India; Vyasa)
Ortodokssed juudid · Sh hassiidid Israel ben Eliezeur u. 1700 1760) · Konservatiivid · Liberaalid, progressiivsed jt Hinduism pühakiri Ilmutuslik kirjandus sruti (kuuldu) · Veedad ( teadmine) o Ringveda(salmiteadmine o Samaveda( viisiteadmine) o Jadzurveda( pühasõnateadmine) o SIIT PUUDU · Upanisaadid( 400-200 e.m.a) o Filosoofia alustekstid Ataman ja braham on identsed( sina oled see) Braham on igavene Nähtamusliku maailma näivus (maaja) Sansaara, karma-seadus, maksa o 6 darsanat filosoofia koolkonnad Njaaja, vaisesika Pärimus - smiriti · Puraanad o Visnupuraanad, sivapuraanad o Manu seadused · Eeposed o Ramajana o Mahabharata Bhagavadgita
kast Jumala suust). Kasti süsteemil oli korporatiivne iseloom, st oli suletud süsteem oma kastist keegi kunagi teise kasti ei pääse, kuuluvus oli pärilik, sotsiaalmobiilsus puudus. Peale kasti süsteemi oli teiseks tegur jagamaks õpetusi ametlikeks ning mitteametlikes: Pühad raamatud ehk VEEDAD (tõlkes teadmine). Õpetused jagunesid vastavalt veedadega kooskõlas olevateks ja nendeks, mis ei toetanud veedasid. UPANISAADID (istungid õpetaja ees)- filosoofiline osa pühades tekstides. Indias oli 6 õpetust e voolu, mis toetusid vedadele: MIMANSA rõhutab meelelist tajumist, see on just teadmiste allikaks NJAJA rõhutab inimeste vabastamist kannatustest, oluline on vabanemine. Sellega sarnaneb budismiga. SANKJA räägitakse kahest algest (dualism), on olemas aineline ja vaimne alge
Nirvaana on: a. mahajaanaks; a. ümbersünniahel; b. theravaadaks; b. teo ja tagajärje seadus; c. zen-budismiks. c. pääsemine taassünniahelast. 3. Budistlike pühakirjade hulka 11. Sündimine, vananemine, lein on kuuluvad: Buddha sõnul ...: a. Abhidhamma; Sutta ja Vinaya a. õnn; b. Upanisaadid; b. kannatus; c. Brahma raamatud, eeposed. c. elu mõte. 4. Kes oli budismi rajaja 12. Sanghasse võib astuda a. Krisna; noormees, kes on: b. Siddhartha Gautama; a. vähemalt 13-aastaselt; c. Sankara. b. 20-aastaselt; 5. Mantra on: c. 30-aastaselt. a
suudra varna - teenijad. Hiljem lisandusid sanjaasid - erak, rändajad, kelle ainsaks eesmärgiks oli moksa Sansaara , moksa, atman,need kolm möistet kuuluvad hinduismis kokku Sansaara - rändamine, taaskehastumine, mille põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus, see, et ebatõelist peetakse tõeliseks. moksa - vabanemine, atman - see, mis ümber sünnib. 2. Brahma raamatud Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. Tekkisid umb. 1000-800 eKr. 3. Upanisaadid (ka Vedânta ehk Veedade lõpp) Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr. Upanisaad = istudes kuulamine, retsiteerimine. Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Viimasesse kuulub Bhagavadgîtâ (Jumala laul). Tekkisid umbes 400 eKr - 400 pKr. Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liitunud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja