and Cognition. 2017, Vol. 43, nr. 5. Lk 706–716. Artikkel käsitleb uuringut kus juureldakse millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel. Peale esimest kohtumist jäävad teatud inimesed meelde terveks eluks, teistega võid kohtuda kordi ja kordi, kuid ikka on raskusi mäletamisega. Kui sa kohtuksid kahe inimesega jooniselt, siis on suur tõenäosus, et isik A jääks sulle meelde, kuid isiku B unustaksid. Joonis. Kõige paremini meelde jäänud isik (A) ja kõige vähem meelde jäänud isik (B) käesoleva referaadi aluseks olnud artikli uurimustöös. Pildid on lisatud inimeste nõusolekul Erinevad uuringud seovad mäletamist näo tajulise eristusvõimega ning näod mis kattuvad jälgija demograafilise sarnasusega (rass, vanus, sugu) jäävad paremini meelde. Hoolimata vaatlejate mälu võimekuse erinevale efektiivsusele on leitud, et mäletamine on väga stabiilselt
on põlvest-põlve suguvõsas edasi antud, aga mõned ei soovi ning keegi ei saa neid ka selleks sundida. Andrus Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab Leemetist ja tema perekonnast, kes ainsate inimestena on jäänud veel metsa elama, ülejäänud on läinud külla, sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga nemad ei ole nõus vanu tavasid ja uskumusi eemale tõukama ning koos teistega külla minna. Leemeti suurim soov oli näha Põhjakonn taevalaotuses lendamas ja raudmehi alla neelamas. Külla minnes oleks ta pidanud sellele unistusele selja pöörama aga seda ta ei suutnud teha. Kuigi ta sisimas teadis, et Põhjakonn ei ärka enam kunagi ei löönud ta käega- lootus sureb viimasena
Abielu tänapäeva maailmas Kas traditsiooniline abielu on kaotanud enda senise tähenduse tänapäeva infotehnoloogilises maailmas ning kas Eesti riik peaks lahendama selle probleemi muutes abiellumise digitaalseks? Kas üldse tooks interneti põhine abiellumine kaasa ka midagi positiivset, või kaasnevad sellega ainult tõsised murekohad? Eesti riik on igati edumeelne e-riigi edasi arendamisel. Oleme e-riigiga paljudele teistele riikidele eeskujuks, kuid kas oleks õige digitaliseerida abielu registreerimine? Siiani on saanud abielu sõlmida ametnik, kellel on seaduse kohaselt õigus seda teha. Praegusel hetkel tuleb abielu vormistamiseks mõlemal osapoolel kohale minna aintud volitusega isiku juurde. Kahjuks tuleb tõdeda, et tänapäeval ei peeta abiellumist enam nii tähtsaks, inimestele pole enam oluline, et väljendada ametniku ees tahet sõlmida abielu. Viimaste aastakümnete statistika tulemused näitavad, et vabaabielu...
J.Strauss kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat. Teda tunti kui valsikuningat- selle tiitli päris ta isalt. Õhtu Straussiga rääkis oma muusika ja tantsudega kirglikkust, mis väljendas õnne, vabadust ja usku. Sellises muusikalises ja tantsulises atmosfääris saab inimene avaneda, samm-sammult avada oma loovat poolt, väljendada valu, kurbust,armastust samas unustmamata rõõmu ja huumorit. Õhtu Straussiga eesmärk oli, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levandi lauluklassi ning omandas Muusikaakadeemias Jakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude) ). Väga hea kõla ning tugeva häälega laulja. Väga ilmekas ning elas oma rolli sisse,
Kuigi ma arvan, et siis oleksid mu ettekanded vähem ettevalmistatud ja ma võtaksin etteastet liiga ükskõikselt. Arvan, kui inimestel puuduks hirmu emotsioon siis oleksid sellele liikluses kohutavad tagajärjed. Autojuhtidel kaoks ohutunne, ei oleks hirmu avariisse sattumise ees. Keegi ei kardaks politseid ja toimuks pidev liikluseeskirjade rikkumine. Oleks palju liiklusõnnetusi ja hukkunuid. Sama toimuks ka õhuliikluses. Lendurid ei kardaks lennuki allakukkumist ja unustaksid ettevaatuse. Kui loomadelt võtta hirmutunne, siis muutuksid nad kindlasti agressiivsemaks. Neil kaoks hirm inimeste ees. Nad ei kardaks endast suuremaid loomi ja satuksid nende ohvriks. Samuti satuksid nad erinevatesse ohtlikesse olukordadesse. Elul ilma hirmuta oleks ka positiivseid külgi. Inimestel puuduksid erinevad foobiad ja tänu sellele paraneks nende elukvaliteet. Foobia- (kr. phobos `hirm`), med. Sundmõtteil rajanev haiglane hirmuseisund
Seega saab rääkida ka ärkamisajast ning siinkohal võime arutleda armastatud Emajõe Ööbiku – Lydia Koidula üle. Patriootlik Lydia ei olnud kunagi otseselt sõjaga seotud, kuid armastus kodumaa ning selle kaitsmise vastu pani teda looma eestlastele niivõrd hingeminevat luulet, et tema loomet hinnatakse ilmselt ka veel sajandeid pärast tema surma. Usun, et Koidula püüdis oma luuletustega rahval eestlust ning kodumaad hinges hoida. Ei taha ju keegi, et nad enda juuri unustaksid ning Koidula tegeles sellega püsivalt enda elu lõpuni. Tema armastus Isamaa vastu oli nii tugev ja magusvalus, ilmselt ei kahelnud ta kunagi Eesti võimekuses ühtseks ning tugevaks riigiks jääda. Usun, et ka Koidula kartis võõrast võimu, kuid ta oli valmis vastu seisma sellele kasvõi üksinda. Vähemalt nõnda loen ma välja tema luuletustest. Koidula luule on äärmiselt kaasahaarav ja ülesutsitav ja ma olen kindel, et täpselt seda ta enda loominguga saavutada püüdiski.
Kuid mõnikord on uudsus märgiks sügavamale muutusele. The Social Network esitles ilustatud versiooni filmist, ikoonilist hetke, kus Winklevoss vennad tunnevad haavatud et kaasüliõpilane Mark Zuckerberg oli loonud Facebook-i samal ajal toodate oletatavasti nende riskantse ettevõtmisega võrgus, kohtuda ülikooli presidendiga Laurente Summers. Filmis vabastab presitent Facebook-i kui järgmise viimase kursuse üliõpilase riskantse ettevõtmisega ning ütles vendadele, et nad unustaksid selle loo ja alustaksid mõne teise äriga, kui raisata aega millega mis on nii tühine. Kas juhtum oli üksnes filmi väljamõeldis või mitte?! Päris elus oli presitent üleni keskendunud tähtsate pikaajaliste plaanide ning eesmärkidega hoides laia väljavaadet asutuses. Tema vähese tähelepanuga isikutevahelisele toimele maksis see lõpuks talle toetuse, kui ka töökoha. Mõnikord peavad juhid vaatama üksikasju mis võivad raputada nende teooriaid. Võtame täidesaatva
valitses tema rahva vahel, ning võttis selle asemel hoopis vastupidise suuna. Ta ei lubanud selle perioodi üle diskuteerida, keelas ära serblaste või horvaatide hirmutegudest rääkivate raamatute avaldamise ja isegi saatis politseiagendid, et konfiskeerida fotod ja muud tõestusmaterjalid, mis paiknesid raamatukogudes, ajalehtedes ja eraisikutel. Tito lootis, et selline poliitika viiks lõpuks selleni, et inimesed unustaksid oma erinevused, kuid seda ei juhtunud. Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus, ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele. Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad
vaatevälja, nii et neil on huvi riigi kui terviku vastu ning nad püüavad loomupäraselt edendada üldist tahet. Niisugune idee võib meile tunduda mõneti pahaendeline: see lõhnab ju ideoloogilise mõjutamise järele, hoolimata Rousseau kinnismõttelisest püüdest kaitsta üksikisiku vabadust. Mõned kriitikud väidavadki, et Rousseau mõtlemises võib märgata fasistlikke või totalitaristlikke ülemtoone. Kasvatusega tuleb inimesi vormida nii, et nad unustaksid iseennast riigi huvides. Vastuseks sellisele kriitikale tuleb öelda kahte asja. Esiteks, Rousseau eeldab, et rahvast seovad tava ja traditsiooni sidemed juba enne seda, kui ta on küps seadusi vastu võtma. Seega on kasvatus viis, kuidas formaliseerida ja tihendada sidemeid, mis on ühiskonnas juba olemas, mitte aga kunstliku korra pealesundimine erisuguste inimeste rühmale. Teiseks, Rousseaule ei
Karta vanadust ja siiski ihata pikka elu - see on rumalate komme. V. L. Pandit Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. S. R. N. Chamfort EDU, ÕNN, NAERATUS, RAHA Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Maailm on nagu peegel: põrnitse seda ja see põrnitseb vastu naerata ja see naeratab samuti. H. L. Samuel Vahel tuleb inimesi naerutada, et nad oma poomiskavatsuse ära unustaksid. G. B. Shau Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Astusin sesse meeletusse maailma, et naerda end vähemalt vabaks. A.Alliksaar On kerge naerda enda üle tühiseis asjus, kui ennast imetletakse suuris. Siit ka inglaste suurepärane huumor. A. Maurois Inimesed, kes ei oska olla vaimukad, püüavad olla siirad ja armastavad. G. Eliot Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu
annaabi.ee 
