ideede maiilma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil: inimesed elavad koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu tiik tervikuna
4) Mida kujutab endast Platoni arvates ideede maailm ja meid ümbritsev maailm? Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. 5) Iseloomusta Platoni õpetust riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui
katsuda, aga ideesid puudutada ei saa. Neid on võimalik ,,näha" ainult mõistusega. Platoni järgi moodustavad ideed hoopis omaette maailma.. Kui inimese hing jumalate poolt loodi, viibis ta ideede maailmas ning nägi seal ideesid. Mõned hinged nägid vähem, mõned rohkem. Seejärel hing kehastub ning unustab kõik nähtu. Kuigi ideede maailm on ununenud, suudab inimene seda meelde tuletada. Seega ongi uute asjade teadasaamine hoopiski ununenu meeldetuletamine. Mina sain siis nii aru: Ütleme, et on üks raamat. See asub parasjagu meelelises maailmas, aga kusagil (kohas mida meie ei näe) on olemas ka raamatu idee kirjeldus, milline peaks üks raamat välja nägema ning mille järgi see valmistati. Aga see raamat pole päris täpselt raamatu idee koopia, sest koopia pole kunagi originaaliga identne. See võib olla ükskõik milline suur, väike, paks, õhuke, värviline, piltidega etc. Aga ta sarnaneb raamatu ideega
Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine.Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni
Platoni nn koopamüüdi abil elavad inimesed koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks · Ideed moosustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öelda näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. · Platon on kuulus ka oma õpetustega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvuris, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem väärtuslikud ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna
Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadmise tunnetamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna
Kuidas seda müüti tõlgendati XVI sajandil, näeme alloleval pildil. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST: Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitlised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni
3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine ● teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, arvamus (doksa) on meelelise maailma kohta ● uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub ● Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud ● eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna
peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis koopast väljas ning nende varje inimesed näevadki. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalset riiki iseloomustab 4 omadust: 1)Tarkus 2)mehisus 3)harmoonia või vaoshoitus 4)õiglus. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi
annaabi.ee 
