ühte paisumistsükklisse. Teised väidavad, et Suur Pauk on midagi omast `'ebavaakumile'', `'skalaarväljale'' või `' vaakumi energiale'' millelegi, mis andis ebastabiilsuse ürgsele mitte millelegi, ürgolematusele. Näib võimatu, et mitte millestki saab valmistada midagi. Kuid paljas tõik, et kunagi polnud midagi ja nüüd on Universum, näitab, et see on võimalik. Võib ka olla, et meie Universum on üksnes üks paljudest universumitest, mõned hoopis eri dimensioonidest, ja et suured paugud käivad kõikjal ja alatasa. Veel on võimalik, et aeg ja ruum olid enne Suurt Pauku mingil teisel kujul kujul, mida me ei suuda kujutledagi. Suur Pauk olnuks siis mingi üleminek, mis viis Universumi meile kujutlematust kujust kujju, mida me peaaegu suudame kujutleda `' (Bryson 2003:25) `' Pärast kosmilise mikrolainelise jääkkiirguse avastamist, on seda hoolega uuritud ja
Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada. Selle käigus selgitatakse lühidalt kosmose olemust ning universumis toimuvat, otsitakse teooriaid teistest universumitest ning analüüsitakse mõnda tõenäolisemat neist põhjalikumalt. Töö käib peamiselt kirjanduse ning intervjuuga. Seejuures kasutab autor Brian Greene raamatut ,,The Hidden Reality: Parallel Universes and the Deep Laws of the Cosmo"(2011, USA). Samuti mõned artiklid tuntud teadusajakirjadest ning kasutusele tuleb ka NASA andmebaas. Õpilastöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ja anda ülevaade faktidest, mis tõestavad erinevaid teooriaid või lükkavad neid ümber
Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust. Nii nad jäävadki seesmiselt tunnetamata, nende kohta ei looda kunagi mingeid teooriaid. Teine osa on viljakad universumid -- neis tekib aja jooksul mõistuse kandja ja sellega seoses ka mõistus, mis viib universumi teooria(te) tekkeni. Me ei kasuta sõna "elu", kuna mõistus ei pea ilmtingimata olema seotud valkainetel funktsioneeriva ajuga. Põhimõtteliselt võivad sellised
loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust. Nii nad jäävadki seesmiselt tunnetamata, nende kohta ei looda kunagi mingeid teooriaid. Teine osa on viljakad universumid -- neis tekib aja jooksul mõistuse kandja ja sellega seoses ka mõistus, mis viib universumi teooria(te) tekkeni. Me ei kasuta sõna "elu", kuna mõistus ei pea ilmtingimata olema seotud valkainetel funktsioneeriva ajuga. Põhimõtteliselt võivad sellised universumid ja nende kohta
11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt
tuaalses kogemuses. D. kaitses [9] põhjuslikkuse läbinisti mehanistlikku käsitlust, kuid jumal on liikumise algallikas ja universumi põhjus. Mehanistliku maailmavaate kujundiks oli kell. Kosmiline kell. Deduktsioon ei saa minna kaugele lähteprintsiipidest. Kuna lähteprintsiibid võimaldavad väga erinevaid nähtusi, võrreldes tegelikega, mis leiavad aset kindlatel asjaoludel, siis meile teadaolev universum on üks paljudest võimalikest, neile seadustele vastavatest universumitest. Üldistest seadustest ei saa tuletada füüsikaliste protsesside käiku. Descartes teadusliku meetodi teoorias on tähtis koht vaatlusel ja ekperimendil, mis täiendavad teadmist neist tingimustest, milliste juures antud nähtused (sündmused) aset leiavad. Vaatluse ja eksperimendi teine tähtis roll Descartesi teoorias on esitada hüpoteese, mis määratlevad fundamentaalsete seadustega kooskõlas olevaid mehanisme. Hüpoteesid konjunktsioonis fund
UFO-d on andnud Terranitele tõendeid, et sellised kiired on olemas. Nüüd vaikselt meile öeldakse, mispärast. Vaatlejad Antares-i tähesüsteemilt jälgivad Terraneid (maalasi) ja nad teavad, et juhtnöörid eksitatud tsoonidele -"warp zone"- tulevad Antares-i tähesüsteemi keskelt nad joonistavad/ tekitavad tunneleid mitmete põhipunktide vahele meie ja teistes Universumites. Need on "väravad" teatud reisijatele kõikidest Universumitest. Muidugi on olemas veel paljusid keskpunkte, kuid teised kiired tulevad Universumi ümbert. 28 ¾ VILJARINGIDE MÕISTATUS - KOOD: SEC ¾ Crop Phenomena: Ringide fenomen Parem näide, et mõista niinimetatud crop fenomeni (ringid, mis ilmnevad väljadel), on järgneva näite abil: Meie, Maa inimesed, eksisteerime 3. dimensioonis, sest meie aatomid omavad teatud sagedust, mis võimaldab meil eksisteerida 3. dimensioonis
Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad. Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga, 31 mis funktsioneerib valkainetel. Sellised Universumid ja selle kohta käivad teooriad võivad olla väga
Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris 30 selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad. Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga, mis funktsioneerib valkainetel. Sellised Universumid ja selle kohta käivad teooriad võivad olla väga erinevad meie Universumi omast
Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata – nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad. Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga, mis funktsioneerib valkainetel. Sellised Universumid ja selle kohta käivad teooriad võivad olla väga erinevad meie Universumi omast
annaabi.ee 
