Louis XIV muutis hugenottide elu võimatuks.Inglismaal jõuti kompromissini, polnud suuri ususõdu, Henry VIII poolt moodustati anglikaani kirik.madalmaades vabadusvõitlus. 16. Rahvusvahelised suhted varauusajal: Euroopa jaoks suurim oht türklaste vallutused. Nad vallutasid Balkani ps ja 1529 jõudsid Viini linna alla. Türklaste mõjuvõim vähenes maadeavastuste tõttu(jäid kaubateedest kõrvale).Rahvusriigi ideed kandsid Prantsusmaa ja Inglismaa, universaalriik Saksa-Rooma keisririik. Universaalriigi idee tugevnes Karl V ajal, kes sai päranduseks Hispaania, madalmaad, Itaalia, Burgindia(tema valdustes ei loojunud kunagi päike). Ta poliitika nurjus- ei suutnud takistada protenstantismi levikut Saksamaal.Prantsusmaa ja Inglismaa survel jaotatakse troon poja(Felipe- saab Hispaania) ja venna(Fendinand-ülejäänud valdused) vahel.Võitis rahvusriigi idee. Saksamaast ei suudetud luua ühtset tugevat riiki. Felipe II püüdis korrale kutsuda Inglismaad(raksatus hispaania lavedadelt kulla
"Neutraalne" Anglikaani kirik moodustas kuningliku tsentrumi. Ühel poolel olid rahulole- matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased (iirlased). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu
-Sisu: Ristiusu õpetus/tõlgendus pidi olema igal pool ühesugune. Ülevalt poolt instrueeritud. · Paavsti autoriteet ja Ladina keel. -Vorm: Kat. kirikul hierarhiline struktuur oli väga arenenud ja oli igal pool samasugune. Universaalne. Tulemused: -Vaimne: Autoriteediusk, kammitsetud mõtlemine. -Struktuurne: Kiriku universaalne struktuur funtsioneeris paremini kui ilmalik, detsentraliseeritud riigihaldus. · Kirik allutas endale maised valitsejad. -Universaalriigi ideoloogia: Püha Saksa-Rooma keisririik (Vastand Uusajal ,,Rahvusriik") Keskajal kollektiivne mõttelaad! · Individualism oli tundmatu. Inimene oli alati mingi kollektiivi liige: Kogukonna solidaarsus. · Traditsioonide austamine ja uuenduste vältimine: Staatilisus. 9 2. Feodalism/ detsentralism /riiklik killustatus. (Vastand Uusaja tsentraliseeritud riik)
aadelkond. Paavst Sergius II (844 847) ajal sai alguse paavstlusele kiire langus, millele olid iseloomulikud simoonia ehk vaimulike ametite ostmise küsimus ja nepotism ehk onupojapoliitika. 880. aastatest kuni 1046 aastani ehk gregoriaanliku kiriku reformini kõneldakse Rooma kiriku pimedast ajast (Saeculum Obscurum). Paavstid vaheldusid kiiresti ning jagasid üksteisega maid sageli kriminaalsel teel. 8. Ottoonide-Saalide dünastia. Riigikirik, universaalriigi kontseptsioon. Staufide dünastia aegne kiriku ja riigi suhete korraldus. Karolingide dünastia lagunemise tulemuseks oli kohalike võimude tugevnemine. Kohalikud vürstid ja hertsogid haarasid rohkem võimu, kui keskvõimu ei olnud, tugevnema hakkas eriti sakside võim Põhja-Saksamaal. 960. aastal tuli võimule Otto I, kes pani aluse Ottoonide-Saalide dünastiale ning loob kõige tugevama sideme kiriku ja riigi vahel keskajal. Otto sundis piiskoppe asuma riigi teenistusse ning andis
Mis eraldab uusaja keskajast ? Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism" - Reformatsioon lõhestab roomakat. kiriku - Tsentraliseeritud rahvusriikide arenemine (kaob feodaalne killustatus, kuningavõim tugevneb) - Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus, Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet
Ei kehti asteekide või inkade kohta, kuid madalama arenguastmega tsivilisatsioonide kohta. 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Ambitsioonikas sümboolika. 1517. a sõitis kroonimisele laevaga, purjeil embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale). Karl V apologeedid: ühendab Euroopa nagu Caesar ja Augustus ning läheb kaugemalegi. "Rahvusvaheline press" kriitiline (pamfletisõjad). Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis Louis XIV Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust). 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks.
k. Jumalaga, itaalia k. naistega, pr k. meestega ja sks k. hobusega "Universaalmonarhia" probleem · Ambitsioonikas sümboolika. 1517 sõitis kroonimisele laevaga, purjetel embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale). · Karl V apologeedid: ühendab Euroopa nagu Caesar ja Augustus ning läheb kaugemalegi · "Rahvusvaheline press" kriitiline (pamfletisõjad). Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! Jõudude tasakaalu idee · "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis Louis XIV · Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust) · 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj
annaabi.ee 
