aeglustuvad; uinumis aste südame töö ja hingamine aeglustuvad, esinevad veidi suurema sagedusega lained kui esimeses staadiumis, silmad võivad laugude taga pikkamisi liikuda; deltaune e. sügavune staadium aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskäimine ja rääkimine võimalikud, inimene puhkab väsimusest, aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM
tõsiasjade ori. Vaimuvabadus on kängunud. Sümbolite metsa asemel, kus kõndis Baudelaire, tõukleb tänapäeva inimene etikettide metsas. Inimeste unelmad närbuvad, tunded lamestuvad. Oma õnne otsib inimene asjadega kohanemises, oludega leppimises. Olud ummistavad inimese meeli, tekib tõelisuse neuroos, kaob hingeline tervis. Andre Breton kirjutas sürrealismi manifesti, milles on idee sellest, et une ja ärkveloleku seisundid on võrdses või on isegi uneseisund primaarne. ,,Sest inimene kui ta lakkab magamast on oma mälu mängukann." Sürrealistliku luule ja üldse kunsti kavatsuseks pole enam tuua välistõele paralleelset kujutust vaid muuta elu, paljastada tõeluse tühisust, murda läbi objektiivsete mõistete korrastusest, et inimene võiks kajada maailmale vastu õnnetundega, avastamisrõõmuga, mis on omane lapsele. Kuulsaim on Hispaania kunstnik Salvadore Dali.
arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. 5. Millistes teadvuse seisundites Ärkvelolek - tavaline seisund, milles ÕO10a võib inimene viibida? Kuidas neid terve inimene veedab enamuse oma . tuvastada? päevast. Uneseisund- magava inimese seisund Koomaseisund- teadvus on kadunud, subjektil puudub psüühiline kontakt ümbritsevaga, tomivad vaid elementaarsed organismi eluspüsimiseks vajalikud bioloogilised protsessid. Vegetatiivses seisund- aju reageerib
) igasugune teadvustamine on seotud teatud tahtelise pingutusega : mitte kõik ajus toimuvad sündmused ei jõua teadvusse; teadvus eeldab mälu; teadvus on tihedalt seotud tähelepanuga, mida iseloomustab esmajoones valivus. Põhineb: erutus pidurdus protsessidel Teadvuse 3 põhilist komponenti: 1) närvistruktuur; 2) energia; 3) informatsioon Teadvuse norm. seisund on virgeseisund, ööpäeva jooksul kõigub virgeseisund- uneseisund. Teadvuse SELGUSE ALANEDES: Tegelikkuse analüüs ja süntees nõrgenevad; Desorienteeritus ajas, kohas, ümbritsevates isikutes; Mõtlemine ebajärjekindel, fragmentaarne, laialivalguv; Jooksvate muljete meeldejätmine mällu on puudulik TEADVUSE SELGUSE KVANTIT.HÄIRED: Obnubilatsioon teadvuse hägunemine (äkki ei mäleta) Somnolentsus - haiguslik unisus (taipamishäire, mälu alanenud) Soopor e. uimus ( ei võta vastu, mälulünk ümbritseva suhtes) Kooma e. teadvusetus
Tulenevalt sellest on enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid seotud muutustega teistes psüühilistes funktsioonides nagu - sensoorse ärritusläve kõrgenemine - mõtlemise aeglustumine, katkemine - mäluhäired, - analüüsi- ja sünteesivõime puudulikkus jne. Tulenevalt une-ärkveloleku tsüklist on füsioloogiliselt normaalsed kaks teadvuse seisundit: 1) ärkveloleku- e.virgeseisund: isik on täielikult orienteeritud oma isikus, ajas, ruumis ja situatsioonis. 2) uneseisund: teadvustatud tunnetus on välja lülitatud. Teadvuse(seisundi)häired (disturbances of consciousness) **Teadvuse hägunemise (clouding of consciousness) /sündroom/ Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. Teadvuse hägunemisel leiab selle raskusastmest sõltuvalt aset kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine: 1 1
emotsioone (nt viha). Hüpotaalamus on tihedalt seotud limbilise süsteemiga, mis samuti osaleb emotsionaalses käitumises. Osaliselt paikneb vaheajus (ka ajutüves ja keskajus) retikulaarformatsioon, mille funktsiooniks on aktiveerida ajukoort tervikuna, vahendada virgusseisundeid, tagada organismi üldsine vastuvõtlikkus või seda pärssida (sh uneseisund). Otsa e. suuraju – on kõrgema närvitalitluse peamine keskus. Selle olulisim osa on suuraju koor (inimesel 2-5mm paksune), milles närvirakud asetsevad 6 kihis. Iga kiht on suhteliselt erineva ehitusega ja täidab erinevat funktsiooni. Otsaju osadeks on lauba-, oimu-, kukla- ja kiirusagar. Ajukoore eri osadel spetsiifilised funktsioonid: – Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus
- Psüühikahäire seos psühosotsiaalse teguriga Teadvusseisundi häired - Mõistega teadvuse seisund tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset - Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu tajumine jne - Enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid on seotud muutustega teistes psüühilistes funktsioonides 2 teadvuse seisundit: ärkvelolek ja uneseisund Teadvuse hägunemise sündroom Raskusastmed 4. Soopor 5. Kooma 1. Hägunemine 2. Obnubilatsioon 3. Somnolents - Võime ärritajaid vastu võtta on hägunenud ja tekib kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine - Desorientatsioon: 1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis 2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus
närviimpulsside kogust ajus ja viib need normaalsele tasemele, et saaks jätkuda normaalne ajutegevus. Sellega kaasneb ka sünapsite vähenemine ( sünapsite tugevuste vähenemine ) ajus teatud ajaperioodi jooksul ( näiteks une ajal ). Seepärast tekibki inimesel vajadus une järele. See tähendab seda, et närviimpulsse ei saa ajus olla liiga vähe ega ka liiga palju, sest siis tekib teadvuse kadumine ( võib tekkida näiteks uneseisund ). Võimalik, et närviimpulsside „kuhjumine“ toimub kogu närvisüsteemi ulatuses, mida aju töötlema peab. 20 2.6 Teadvuse ja ajusüsteemide omavahelised interaktsioonid Aju on väga keeruline süsteem. Ja selles süsteemis tekib teadvus. Aju süsteemis esineb mehhanism, mis kujundab välja teadvuse. Kõik teised süsteemid või mehhanismid ajus suudavad mõjutada teadvuse mehhanismi
annaabi.ee 
