Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure mitmekesisuse ja hajutatuse tõttu pole riiklik kalapüük tasuv ning väikejärved tuleks jätta kalasportlastele või rentida majandamiseks perekondadele. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 281-282)
tekstist kogre ja latika kohta. http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/kalandus/Veekogu_um muksile_jaamine.pdf PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 0/30 Vastuste analüüs Vastused oli valed, kuigi vastuseid vaadates tundusid need loogilised. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Vastused olid tegelikult loogilised, kuig alguses vaatasime, et ka latikas talub hästi hapnikupuudust. Ta talubki, kuid mitte piisavalt, et probleemiks ei oleks veekogu ummuksisse jäämine, millest on ka tingitud hapnikupuudus. Koger on neist ainus, kellel on hea hapnikupuuduse taluvus.
.. V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20. Sada aastat tagasi peeti Eestis delikatessiks kolme kalaprodukti. Üks neist oli Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g
säga C. viidikas J. mudatigu D. rannakarp K. valge vesiroos E. saarmas L. jõevähk F. põhjaõngel konksustatud vihmauss M. agarik G. tõugjas 4. Kalapüügiseaduse kohaselt tekib omandiõigus kalale A. kalade vastsete koorumisel B. hõivamisel C. kalade hukkumisel hapnikupuuduses seoses talvise ummuksisse jäämisega D. kaupluses või kalapunktis seoses ostu-müügi tehinguga 5. Kalapüügiseadus annab igaühele tasuta loa püügiks A. õngejadaga E. paljaste kätega B. liiviga F. vähinataga C. lihtõngega G. kurnpüünistega D. kuuritsaga H. traalpüünisega 6. Kalapüügieeskiri määratleb A
kiiska, teibi, lepamaimu, mudamaimu, tippviidikat, luukaritsat, rünti, võldast, vingerjat ja hinku. Neist, paljudele tundmatutest kaladest on tõugjas praegu Eestis looduskaitse all. Euroopa Liidule valmistab erilist muret ka võldase, vingerja ja hingu elujärg, tõenäoliselt tuleb varsti neidki kaitsma hakata. Vanajõgedes võib kohati tekkida olukord, kus nad kaotavad ühenduse Emajõega ja kalad jäävad ummuksisse. Et seda ei juhtuks, on vanajõgede otsi korduvalt süvendatud. Viimati tehti seda aastail 19591960. Uus melioratsiooniprojekt valmis 1985. aastal, kuid töid ei ole veel alustatud. T. Saadi töörühm tegi 1997. aastal ettepaneku jätta osa vanajõgesid puutumata, avada osa ainult alumisest ja osa mõlemast otsast - nii säiliks bioloogiline mitmekesisus. Muutused Emajõe kalastikus Viimastel aastakümnetel on Emajõe kalastik suuresti muutunud. Liike on tõenäoliselt
Lahendamist vajavad mitmed üldisemad üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega probleemid. Ilma nendeta jääks puhkemajanduse areng Võrtsjärve ääres pikemas perspektiivis kiratsema ja hääbuks ka senine entusiastide tegevus. Üheks kõige väljakutsuvamaks ettepanekuks on kohalike kalurite ja ettevõtjate poolt olnud Võrtsjärve veetaseme reguleerimine laevalüüsiga. See võimaldaks tõsta keskmisi veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist, kalade massilist suremist ning tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärvel. Samuti on ettevõtjate hinnangul veetaseme reguleerimine oluline vee- ja loodusturismi arendamisel ning elanike motiveerimisel piirkonda elama jäämiseks. Foto 6. Võrtsjärve laevastik Tondisaare kaldal. J. Kaljuvee foto Kolm aastat tagasi valmis Võrtjärve veetaseme reguleerimise keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks vajalik eeltöö, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
toitumisvõimalused, siis muutub saarma toidusedel rikkalikumaks ja hakkab üha enam sarnasema suvisega (Laanetu, 2010). Talvel sööb saarmas peamiselt konni ja kalu. Peale nende lähevad toiduks veeputukad, keda leidub isegi 3050% kõikidest proovidest, kuid nende toiteväärtus on muidugi väike. Kui putukaid ja nende vastseid on toiduratsioonis rohkesti, siis tähendab see, et sobivat toitu napib. Kui järved ummuksisse jäävad, siis on saarmal pidu katku ajal: algul saab kalu lihtsasti kätte, kuid peagi on suur osa kalastikust hukkunud ja hakkab roiskuma. See ei kõlba enam saarmale toiduks. Kulub aastaid, enne kui kalastik taastub, seniks jääb saarma toiduvaru neil järvedel kesiseks. Talve karmusest oleneb paljude saarmaste ellujäämine ja järgmise suve sigimisvõime (Laanetu, 2007). 7. OHUSTATUS JA KAITSE
Enne mandri jäätumist tekkinud järved – Peipsi ja Võrtsjärv Mandrijäätekkelised – Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv Merelahtedest tekkinud – Harku järv, Mullutu-Suurlaht Laugas- ehk rabajärved – Parika järv, Väikejärv Karstijärved – Võhmetu-Lemküla järved Meteoriidijärv – Kaali järv Looduslik paisjärv – Ülemiste järv Tehisjärved – Narva veehoidla Tasandikujärved on tavaliselt suurema pindalaga, kuid madalad. Paljud neist jäävad talvel ummuksisse (tekib tugev hapnikupuudus ja ka muul ajal jätavad nad kalamajanduslikult mõndagi soovida). Eesti järvede suurim sügavus on 38m ja see on Haanja kõrgustiku lääneosas paiknev Rõuge Suurjärv. Kolmveerand meie järvedest on madalamad kui 10m. Ka suurjärved ei ole kuigi sügavad. Peipsi järve suurim sügavus on 15,3m, keskmine 7,1m. Võrtsjärvel vastavalt 6m ja 2,8m. Veetaseme aastane kõikumine on meie järvedes tavaliselt kuni 1m. Suuremates ja tugevama
ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. järvede gaasirežiim meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on
soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 °C-ni, siis toimub jäätumine. Ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. Ummuksisse jäävad sagedamini väikesed ja madalamad järved. Sügavamates järvedes on see oht väiksem. Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus. See tekib siis, kui ilmad on kuumad ning taimhõljum väga kiiresti paljuneb. S eda nimetakse veeõitsenguks. Peagi muutuvad tingimused vetikatele ebasoodsaks, sest väheneb vee läbipaistvus ja toitainete hulk. Palju vetikaid sureb. Nende lagundamiseks kulub bakteritel rohkesti hapnikku
annaabi.ee 
