Marks had been given. The Future Perfect Passive will have been + III pv Examples: I will have been watched. A book will have been read. Marks will have been given The Future Perfect Passive in the Past would have been + III pv Examples: I would have been watched. A book would have been read. Marks would have been given. Isikulise tegumoe umbisikuliseks muutmine Subject Object John love Mary Mary is loved by John Lause muutmine John gives flowers to Mary. Mary is given flowers by John. Flowers are given to Mary by John.
kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: jooksku), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: jookse). · Teadmislaad jaguneb otseseks (nt: ma joonistan) ja kaudseks (nt: ma joonistavat). · Tegumood jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku
(kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat töötanud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: töötagu), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: tööta). 4. Teadmislaadi katekooria jaguneb otseseks (nt: ma kirjutan) ja kaudseks (nt: ma kirjutavat). 5. Tegumoe katekooria jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Mari avas ukse Mari on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Uks avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2
· The Past Perfect Passive had been + III pv Examples: I had been watched. A book had been read. Marks had been given. · The Future Perfect Passive will have been + III pv Examples: I will have been watched. A book will have been read. Marks will have been given · The Future Perfect Passive in the Past would have been + III pv Examples: I would have been watched. A book would have been read. Marks would have been given. Isikulise tegumoe umbisikuliseks muutmine Subject Object John love Mary Mary is loved by John Lause muutmine John gives flowers to Mary. Mary is given flowers by John. Flowers are given to Mary by John. Prepositons of place Kohamäärsõnad · In sees · On peal · Under all · Behind taga · In front of millegi ees · Between vahel · Above kohal · Up üles · Down alla
Pea meeles, et viisi ja hulgamääruse vormistamine lt-liitelise määrsõnaga on tarbetu ja mõjub kirjandis halvasti. Pea meeled, et seisundimäärus olevas ja saavas käändes on ainsuses ka siis, kui alus või sihitis märgib mitut. TEGUMOOD Lauset, mille alus märgib tegijat nim aktiivseks. Aktiivset tegumoodi nim iskuliseks tegumoeks. Lauset, kus tegija puudub nim passiivseks lauseks. Tegija ebamääraseks jäämist umbisikuliseks tegumoeks. Olevik loetakse Lihtminevik loeti Täisminevik on loetud Enneminevik oli loetud AEG Olevik tegevuse toimumine kõnehetkel. (poiss sööb) Minevik tegevuse toimumine enne kõnehetke. (poiss luges raamatut) Tulevik tulevikule osutatakse eesti keeles leksikaalsete vahenditega. (tunnid hakkavad toimuma). KÕNEVIIS Kindel tegevus on reaalne. (loen raamatut) Tingiv tegevust näit võimaliku, kavatsetuna. (sa loeksid)
(Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega). Morfoloogiliselt avalduv tegumood on laiemalt mõistetud tegumoekategooria erijuhtum. Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv. Morfoloogilist aktiivi ja passiivi on nende eripärasest tähendusest johtuvalt tavaks nimetada isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks ja umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks. Isikuline tegumood Isikuline tegumood on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt on tavaliselt väljendatav alusena, nt Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse siiski ka üldisikulistes lausetes, nt Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 3 Umbisikuline tegumood
"nichts" ei käänata. "kein", "keine", "kein", "keine" tarvitatakse nimisõna eitamiseks juhul kui jaatavas lauses esineb selle nimisõna ees umbmäärane artikkel. Nö vastandsöna umbmäärasele artiklile. Ich bin keine Deutsche. Ich habe keinen Appetit. ES - Asesõnal "es" puudub iseseisev tähendus ja ta ei ole eesti keelde tõlgitav. Esineb alati nominatiivis ja on aluseks lauses, kus puudub tegija.Seda tüüpi laused on saksa keeles väga levinud. Teda võib nimetada ka umbisikuliseks asesõnaks. Es schneit Sajab lund. Es regnet. Sajab vihma. Es ist schwer. On raske. Es ist gut, daß du hier bist See on hea,et sa siin oled. Ensesekohaline asesõna. (Reflexivpronomen) - asendab lauses isikut või eset, kellel/millele tema enda tegevus on suunatud. Analoogia vene keele, nn tegusõnadga. Enam vähem nad on ka needsamad enesekohalised tegusönad vene keeles.
annaabi.ee 
