Leping lõpetas ühtlasi Vabadussõja ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseiseisvust. Teine Nõukogude okupatsioon Eestis toimus aastatel 1940-1941. 24 September 1939 Nõukogude sõjalaevad saadeti Eesti sadamatesse ja Nõukogude pommitajad lendasid ähvardavalt üle Tallinna. Moskva nõudis Eestilt luba, et rajada sõjabaase Eesti pinnale ning viia oma väed Eestisse. Seda nõudsid nad selleks, et strateegiliselt Eesti asukohta ära kasutada toimuva Euroopa sõja jaoks. Eestlased olid ultimaatumiga nõus ning kokkuleppele kirjutati alla 28 september 1939. 16 Juuni 1940 Nõukogude Liit tungis Eestisse sisse, Molotov süüdistas Balti riike vandenõu pärast Nõukogude Liidu vastu. Eesti väed loobusid võitlemast, et vältida inimkaotusi mida see oleks endaga kaasa toonud. Okupatsioon tõi endaga kaasa terrori ning enamus Eesti poliitilisi liidreid hukati. Kuskil 10000 eestlast saadeti Siberisse kus pooled neist hukkusid.
23.02.1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905– 1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910–1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas. Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises, oli Maanõukogu liige ning oktoobris valiti ajutise Maavalitsuse esimeheks. 1917. a lõpus vangistati ajutiselt enamlaste poolt. Oli 24. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Päästekomitee esimees, misjärel nimetati Ajutise Valitsuse peaministriks. Saksa okupatsioo...
Esimene reaalne samm aga oli Baaside leping Nõukogude Liiduga, mille allkirjastamise tõttu rajasid Nõukogude väed Eestisse sõjaväebaasid. Piiri taha oli enne allkirjastamist kogunenud 130 000 Nõukogude sõdurit, kes pidid sõjahirmu tekitamise tulemusel allkirjastamist kiirendama. Lepingule kirjutati alla ning sisse toodi 25 000 sõdurit, rajades baasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse. Teise etapina esitas Nõukogude Liit Eestile uue lepingu 16. juunil 1940. aastal. Ultimaatumiga nõuti täiendavate lisavägede sisselaskmist tähtsamatesse keskustesse ning valitsuse muutmist Moskvale meelepärasema vastu. Kuna otsuse langetamiseks anti vaid 8½ tundi, võib seda lugeda väga vaenulikuks pakkumiseks. Kuna Eesti armee polnud piisavalt suur ning välisabi polnud oodata, oli Eesti sunnitud alla kirjutama lepingule, et ära hoida võimalikke surmasid mittenõustumise korral. 17. juunil kirjutati alla Narva diktaadile, lastes sisse 90 000 Nõukogude sõdurit
mitte välja tegema. Lastes end sellest häirida, ei suuda ta isegi vürstiga kõneledes rahulikuks jääda ning teatab talle, et abiellub hoopiski homme Ganjaga. Võtnud vastu vürst Mõskini abieluettepaneku, oleks Aglaja pidanud oma tuleva abikaasa tunnetes kindel olema ning teda usaldama. Kui nad kahekesi Nastasja Filippovna juurde lähevad, algab aga naistevaheline üksteise süüdistamine ning mustamine, mis kulmineerub Nastasja poolt esitatud ultimaatumiga. Vürst, nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja Filippovna silmis, tormab tema juurde, ent Aglaja ei talu seda ning tormab toast välja, teadmata, et vürst teda armastab ning Nastasja vastu vaid haletsust tunneb. Kuulamata vürsti selgitusi, lööb Aglaja ise oma õnne ees ukse kinni. Dostojevskil oli õigus, iga inimene teenib ise oma õnne välja, rumalalt käitudes ei ole võimalustki saavutada hingerahu.Vanad rahvatarkusedki ütlevad, et tark ei torma ja üheksa
mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti ,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid.
· 1930 puhkes Eestis majanduskriis, mis aitas kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemiseni ja vabadussõdalaste liikumise populaarsuse kasvamiseni. · 12.märtsil 1934 korraldasid tollane riigivanem K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde ja kehtestati autoritaarne diktatuur; parlament sunniti sama aasta oktoobris "vaikivasse olekusse". · 1938 valiti K.Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. · 1939 septembris sunniti NSVL ultimaatumiga Eestile peale baasideleping, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid. EESTI NSV (NSVL okupatsioon Eestis) (1940 1991): · 1940 juunis okupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt; viidi läbi riigipööre; kehtestati nõukogude võim ja Eesti inkorporeeriti NSVL koosseisu (6.august). · 1940 1941 viidi Eestis läbi punast terrorit; alustati nõukogulikku maareformi; natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa.
5 Joonis 3. Suessi kanal ning selle läheduses olevad linnad Esialgu küll üritati olukorda maha rahustada, kuid Suurbritannia liitlaseks saanud Iisrael alustas 29. oktoobril 1956 sissetungi, mis oli ka algul edukas. Kavalusega suudeti Egiptlased lahingusse meelitada ning algas sõjaline konflikt, kus esmakordselt kasutati ka helikopterrünnakuid. Kuna Egiptus ei olnud Prantsusmaa ja Suurbritannia ultimaatumiga nõus, asusid viimased pommitama ning sellele vastas ka Nasser, uputades kanalile viidud 40 laeva, muutes kanali läbimatuks.4 Joonis 4. Anthony Eden 4 Rodney Castleden ,,Konfliktid, mis muutsid maailma" lk 402-405 6 Lühikese ajaga peeti mitmeid rünnakuid ja operatsioone. Näiteks 29. oktoobril 1956 alustas
25-28 miljoni ümber · 73,5 miljonit meest mobiliseeriti (üle 100 000 eestlase). · 28. juunil 1914 tappis Bosnia serblaste terroristlikusse ühingusse kuuluv Gavrilo Princip Sarajevos Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. · 23. juulil 1914 esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. Enne seda tehti kindlaks Saksamaa toetus kavandatavatele meetmetele. Oodati ära ka Prantsuse-Vene tippkohtumise möödumine. Aega anti 48 tundi. Serbia nõustus ultimaatumiga · 28. juulil 1914 kuulutas Austria Serbiale sõja. · 29. juulil mobiliseeris Venemaa oma Austria piiriäärsed väed. · 31. juulil üldmobilisatsioon Venemaal ja Austrias. Saksamaa vastas ultimaatumiga ja kuulutas välja sõjaseisukorra. · 1. augustil kuulutati välja üldmobilisatsioon Prantsusmaal. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. · 3. augustil esitas Saksamaa ultimaatumi Belgiale, misjärel rikkus Belgia neutraliteeti. · 4
annaabi.ee 
