Lugemine kui väärtuskasvatuse alustala Veel mõned sajandid tagasi tundus lugemisoskus inimestele kui lõik mõnest tänapäevasest ulmefilmist uskumatu ja ennenägematu. Tänapäeva moodsas maailmas aga näib võimatuna, et kusagil Eestis võiks leiduda keegi, kes ei omandaks elu jooksul lugemisoskust. Lugemine on meie elu paratamatu osa. Igasugune lugemine annab meile uut informatsiooni ja aitab meil end täiustada ja pidevalt arendada. Muidugi on vahe, kas inimene loeb päevast-päeva ajakirja Kroonika või maailmakirjanduse klassikat. Kollase ajakirjanduse lugemine ei anna inimestele midagi. Annab vaid hetkelise
2) mängu vaatlus, kui lapsed on omavahel tuttavad 3) vaadeldav mäng on lastele iseloomulik vaatlus pikema aja jooksul annab paremad tulemused · Hommikul lasteaeda tulles ütleb Sten kõigile ,,Tere!" ning liigub laua taha, kus hakkab üksinda lauamängu ,,Domino" mängima. Kedagi teist läheduses pole. ÜKSIKMÄNG/REEGLIMÄNG · Poisid ehitavad ehituskeskuses erinevaid asju- kes garaazi, kes lennukit, kes robotit. Sten ehitab keeruka ulmefilmist pärineva laeva. KÕRVUMÄNG/ EHITUSMÄNG · Poisid sõidutavad oma autosid vaibal, mis kujutab linna ja selle teid. Sten sõidutab oma laeva ning pargib selle vaibal asuva poe parklasse. Steni arvates on naljakas, et ta sõidab laevaga autoteel, kuigi teab, et laevad sõidavad vees. KÕRVUMÄNG/ LIIKUMISMÄNG · Sten riietab end kostüüminurgas klouniks ning hakkab seejärel üksinda mängima, üritades teistele nalja teha
org/sportsfilms.html (11.05.2011) 12 AMERICAN MOVIE CLASSICS COMPANY LCC, Animated Films, http://www.filmsite.org/animatedfilms.html (11.05.2011) 5 Ulmefilmi iseloomustavad järgmised sõnad: innovaatilised ideed, avakosmos ja tulnukad, teadus, olematud tehnilised masinad nagu näiteks robotid, loodusjõudude väänamine ja ajas reisimine;13 Fantaasiafilm erineb ulmefilmist selle poolest, et puuduvad teaduslikud õudsed teemad. Tegelasteks on rääkivad loomad ja/või draakonid. Fantaasiafilmid räägivad tihti müütidest ning keskkond võib olla keskaegne.14 2. TELEKANALITE FILMI-ZANRID Kõik neli kanalit: Kanal 2, Kanal 11, TV3 ja TV6 näitavad mitmeid erinevaid filmizanre. Joonisel nr 1 on märgitud Kanal 2-s näidatud filmide zanrid ja nende osakaal valitud nädalal.
13 km kaugusel Biskaia lahest u. 100 km kaugusel Prantsumaa piirist. Bilbao on Baskimaa ja baskide tähtsaim metropol. Baske elab ka Prantsusmaal. Kui kunagi iseseisev Baski riik tekib (baske on rohkem kui eestlasi, u. 1,5 miljonit), sobib Bilbao pealinnaks oivaliselt, eriti veel nüüd, mil seal seisab püsti maailma popim kultuurikeskus GUGGENHEIMI MUUSEUM. Projekti autor on s ameeriklane Frank O. Gehry [geeri]. Eemalt meenutab hoone kosmoselaeva ulmefilmist. Titaaniga kaetud välisseinad annavad kogu hoonele hõbedase läike. Muuseumi püsiekspositsioon on väike, kuid nagu kõikides Guggenheimi muuseumides saab siin tihti näha huvitavaid näitusi. Baski keel ei ole suguluses ühegi teise Euroopas kõneldava keelega. Baskid on siinsete põliselanike ibeeride järeltulijad. Vanima rahvana Euroopas puudub neil iseseisvus. Sellest annavad nad aegajalt märku pommiplahvatustega Madridis või mujal.
kumisse pärast surma. ,,Vahel tuleb inimestele näidata ingleid, et nendesse uskuda". Tulnukad soo- vivad inimkonda usku pöörata. Tegemist on meil maavälise üliarenenud tsivilisatsiooniga, mis on inimkonnast arenenum nii oma tehnilise progressi kui ka vaimsete väärtuste poolest. Sellised võimalused, mis on avaldatavad üliarenenud tsivilisatsiooni teaduse poolt, on inimestele kui maagia. Teadustase, mida ei tunta, on selle tehnoloogilised saavutused inimkonnale otse kui ulmefilmist võetud need näivad võimatuna. Kuna paranormaalsed nähtused on pärit maavälise tsivilisatsiooni poolt, on need nähtused üleloo- mulikud inimteadusele. Inimteadus ei suuda seletada näiteks elu jätkumisse pärast inimese füüsilist surma. See aga ei tähenda selle nähtuse mitteeksisteerimist. Teaduses on asjalood üldiselt sellised, et kui mingisugust nähtust ei suudeta ise tuvastada või laboratooriumites korduvalt esile kutsuda,
kumisse pärast surma. ,,Vahel tuleb inimestele näidata ingleid, et nendesse uskuda". Tulnukad soo- vivad inimkonda usku pöörata. Tegemist on meil maavälise üliarenenud tsivilisatsiooniga, mis on inimkonnast arenenum nii oma tehnilise progressi kui ka vaimsete väärtuste poolest. Sellised võimalused, mis on avaldatavad üliarenenud tsivilisatsiooni teaduse poolt, on inimestele kui maagia. Teadustase, mida ei tunta, on selle tehnoloogilised saavutused inimkonnale otse kui ulmefilmist võetud need näivad võimatuna. Kuna paranormaalsed nähtused on pärit maavälise tsivilisatsiooni poolt, on need nähtused üleloo- mulikud inimteadusele. Inimteadus ei suuda seletada näiteks elu jätkumisse pärast inimese füüsilist surma. See aga ei tähenda selle nähtuse mitteeksisteerimist. Teaduses on asjalood üldiselt sellised, et kui mingisugust nähtust ei suudeta ise tuvastada või laboratooriumites korduvalt esile kutsuda,
Paranormaalsete nähtuste taga peitub maaväline üliarenenud tsivilisatsioon, mis on praegusest inimkonnast palju kordi arenenum nii oma tehnilise progressi kui ka vaimsete väärtuste poolest. Sellised võimalused, mida avaldavad üliarenenud tsivilisatsiooni teaduse tehnilised võimekused, tunduvad inimestele kui maagiatena. Teadustase, mida ei tunta, on selle tehnoloogilised saavutused inimkonnale otse kui ulmefilmist võetud – need näivad lihtsalt võimatuna. Kuna paranormaalsed nähtused on maavälise tsivilisatsiooni päritoluga, siis seega tunduvad need nähtused inimteadusele üleloomulikud. Praegune inimteadus ei suuda seletada näiteks elu jätkumisse pärast inimese füüsilist surma. See aga ei tähenda selle nähtuse mitteeksisteerimist. Kui mingisugust nähtust ei suudeta objektiivselt tuvastada või laboratooriumites korduvalt esile kutsuda, siis teaduse