PEREKOND:köömen (Carum) harilik köömen (Carum carvi) SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum) SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum)
aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Sinikate suurel hulgal söömine võib tekitada mõnedel inimestel joobetunde. Harvem võib sinikas ka iiveldust põhjustada. Sinikas (Vaccinum uliginosum) Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime "päävalurohi". Kuid peavalu on vaid asja väline külg. Tegelikult on selle lõhna kauaaegne sissehingamine
Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2 Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on saadud mitmeid kultuursorte, mida iseloomustab hea talvekindlus, ning seetõttu kasvatatakse
väikese kasvu ja raskesti ligipääsetava kasvukoha tõttu on kasutamine piiratud · toiduks tarvitab eelkõige kahetiivalisi, aga ka kiletiivalisi, sarnas-tiivalisi jt., kellest jõud üle käib SINIKAS Vaccinum uliginosum · marjad on kasutatavad nii keedistena kui mahlade, mooside ja kompottidena · leiab tarvitamist ka veinitööstuses · kuulub mustikaliste sugukonda, · perekonda mustikas pole mürgine, kuid rohkel
DWARF-SHRUB-SPHAGNUM PALUDIFIED FORESTS RABASTUVAD METSAD This group is characterized by acid soil with superfluous moisture, well-developed dwarf shrub and moss layer that contains considerable amounts of bog and hair moss. Seda gruppi iseloomustab happeline liigniiske muld, hästi arenenud puhma- ja samblarinne ja samblakiht, mis sisaldab suurel hulgal soo (turba) ja karusammalt. The bog whortleberry (Vaccinium uliginosum) site type is more widespread in northern and southwestern Estonia. Soosinika (Vaccinium uliginosum) kasvukohatüüp on enamlevinud Põhja- ja Edela-Eestis. The fertility of the strongly podzolized (often with a hardpan horizon) and swampy podzolic-gley and podzolic-peaty which have been formed on sands poor in nutrients is very low and this is the reason why only the pine forests of the quality classes IV...Va grow here. Tugevalt leedunud (tihti nõrgkivihorisondiga) ja soostunud
Veereziim: põhjavee tase on üldiselt kõrge, kapillaarvööde ulatub Bh-horisondi alla. Puurinne: koosneb eranditult männist, järelkasvus esineb ka kiduraid kuuski või üksikuid sookaski. Boniteet IV-Va. Põõsarinne: puudub või esineb vähesel määral; kavavad kadakas, paakspuu ja pajud (tuhkur paju, mustikpaju, hundipaju, lapi paju, kõrvpaju). Puhmarinne: sinikas (KD), kanarbik (D), sookail (D), pohl, mustikas, harilik kukemari, küüvits. SINIKAS Vaccinium uliginosum; Vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari; uliginosum lodus, soos, märjal kohal kasvav. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: rabaservades ja siirdesoodes, kasvab happelisel ja niiskel pinnasel. Sinikas on kuni 1 m kõrge kääbuspõõsas. Osad võrsed, mis jäävad sambla ja kõdu sisse, annavad lisajuuri. Uinuvatest pungadest tekivad uued osapõõsad. Kuna horisontaalseid risoome ei esine, kasvab kompaktsete kogumikena. Aastavõrsed
kasvab looduslikult 3 liiki, liikide koguarv perekonnas on ühtedel andmetel 300-400, teistel vaid 150 (200), kasvades lähisarktikast troopika mägedeni, mõned liigid kosmopoliitse levikuga. 2/3 perekonna liikides pärineb Malaisiast, umbes 90 liiki mujalt Aasiast, 5 liiki Aafrikast, 25 liiki Lõuna-Ameerikast ja 26 liiki Põhja-Ameerikast. Euroopa on kodumaaks 6 liigile. Mitmed liigid omavad haljastuslikku tähtsust. Paljundatakse nii seemnetega kui ka pistikutega. Sinikas (Vaccinium uliginosum L.) [uliginósum] Uliginosus sood armastav. Sinikas on juba kuni 1 m kõrguseks kasvav, tõusvate, üsna tihedate võrsetega põõsas. Kasvab Eestis kõikjal rabaservades ja siirdesoodes. Üldlevikult tsirkumpolaarne liik, kasvades tundra- metsatundra- ja metsavööndis, nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: ümarad, veidi ribilised, violetsed kuni kollakaspruunid, kaetud üksikute karvadega, säsi rohekas
valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel h. kukemari, h. leesikas, h. pohl ja palu- härghein. Sammaldest kasvab palusammalt, lainjat ja harilikku kaksikhammast (Dicranum scoparium), samuti põlenud aladele iseloomulikud liiv- ja palu karusammal (Polytrichum juniperinum). Samblikest leidub hõredalt põdrasamblikke ja isalandi samblikku. Tugevasti leetunud muldadel (sinika- kanarbiku alltüüp) esineb vähesel määral sinikat (Vaccinium uliginosum), sookailu (Ledum palustre), samuti turbasamblaid (Sphagnum sp.) ja harilikku karusammalt (Polytrichum commune). Kultiveeritakse Mä külvi teel 8000.....10000 kultiveerimiskohta/ha. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 3% riigimetsade pindalast ja 0,3 % kogu metsamaast. 21. Palu- ja laanemetsad . Palumetsad Palumetsade nimetus on tuletatud palukast e. pohlast. Võrreldes