4. Selgitav (Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse jargijatele, jargijad valivad eesmarkide saavutamise teed Jargija: kogenud, kindel oma voimetes töötada hasti, voib olla isegi liidrist voimekam Kaskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Jargija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vahe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab jargijaid otsustusprotsessi Jargija: ebakindel uksi ulesande taitmisel voi vahene motivatsioon töötada hasti/kiiresti. Selgitav e konsulteeriv stiil Liider: selgitab otsuseid ja pakub voimalust saada selgitust, liider valib koos jargijaga eesmarkide saavutamise teed; Jargija: soov ulesannet taita, kuid oskused ei ole piisavad.) Eesmargiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) 39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest?
sotsiaalhoolekandealaste ulesannete taitmine.(2) Maavanem voi tema volitatud isik teostab jarelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise ule. Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vahemalt kord aastas.(3) Maavanemal on oigus anda temale kaesoleva paragrahvi loike 1 punktis 5 pandud ulesande taitmine halduslepinguga ule kohalikule omavalitsusele. 11. Nimeta kohaliku omavalitsuse ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.· Kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava valjatootmine valla voi linna arengukava osana· Sotsiaalteenuse, valtimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuse maaramine ja maksmine· Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruanne koostamine ja nende esitamine maavanemale kaesoleva seaduse par
¨lesannet kahemuutuja funktsiooni z = f (x, y) ekstreemumite ehk suurima ja v¨ahima v¨ a¨artuse leidmiseks lisatingimusel (x, y) = 0 , (6.62) kus on etteantud kahemuutuja funktsioon. M¨argime et v~orrand (6.62) m¨a¨ arab teatud joone xy-tasandil. Seega tuleb antud tingliku ekstreemum¨ ulesande la- hendamisel leida funktsiooni z = f (x, y) graafiku madalaim ja k~orgeim punkt joone (x, y) = 0 kohal. Tingliku ekstreemum¨ ulesande lahendamisel saab kasutada selle u¨lesandega seotud nn Lagrange'i funktsiooni. Lagrange'i funktsioon konstrueeritakse sell- iselt, et funktsioonile f liidetakse juurde teatud kordajaga korrutatud lisatingimust m¨ a¨ arav funktsioon . Seega on antud u ¨lesande korral on Lagrange'i funktsioon j¨
— (),4 = 0,3 27 mol S mol Al 32 — mol mol 0,4 mol 0,3 mol n 2A1 3S A12S3 2 mol 3 mol I mol Võrrandi jãrgi kulub 2 mooli alumiiniumiga reageerimiseks 3 mooli vããvlit, see on 1,5 korda rohkem. Ulesande jãrgi on alumiiniumi 0,4 mooli. Selle jaoks oleks vaja ka 1,5 korda 145 rohkem vããvlit, see on 1,5 • 0,4 mol 0,6 mol. Ülesande jãrgi on vããvlit aga 0,3 mooli. Seega on alumiinium ülehulgas ja tãielikult reageerib ara vããvel. Leiame saaduse koguse vãâvli andmete jãrgi: 0,3 mol • I mol 0,1 mol A12S3 m = 0,1 mol • 150 g/mol = 15 g A12S3 3 mol 9
eelistab uhte kindlat alternatiivi. Puudes kaitsta seda kõigi teiste vastu, jääb ta kangekaelselt traditsiooniliste lahenduste juurde, lulitades vaatluse alt välja talle liiga keerulisena või ebatõenäolisena tunduvad alternatiivid. Alternatiivide tegelikku tähtsust pustitatud ulesande lahendamisel ei saa sageli kohe ja otseselt lihtsalt "tunnetada". Alternatiivide teostamise tulemusetele avaldavad mõju paljud tegurid, mille prognoosimine nõuab adekvaatsete mudelite koostamist ja analuusimeetodite rakendamist. Seetõttu tuleks vältida vaatlusaluse alternatiivide kogumi enneaegset piiramist subjektiivsetest eelarvamustest lähtudes.
P1 (a) = f (a). 3.7 N¨aiteid diferentsiaali ja lineaarse l¨ ahenduse kasutamise kohta praktilistes arvutustes. N¨ aide 1. Arvutame ligikaudselt 3 64.03 . Selleks paneme k~oigepealt t¨ 3 ¨ ahele,et 64 = 4 on lihtsalt leitav. Ulesande lahendame selliselt, atkame funktsiooni f (x) = 3 x lineaarselt punktist a = 64 punkti x = 64.03. Selleks et j¨ saab kasutada lineaarse l¨ahendi valemit (3.19). Valemis esinev suurus f (a) on juba teada: f (a) = 4. Arvutame ka tuletise: f (x) = ( 3 x) = 1 1 1 3 2 . Seega f (a) = 3·16 = 48 . J¨
P1 (a) = f (a). 3.7 N¨aiteid diferentsiaali ja lineaarse l¨ ahenduse kasutamise kohta praktilistes arvutustes. N¨ aide 1. Arvutame ligikaudselt 3 64.03 . Selleks paneme k~oigepealt t¨ 3 ¨ ahele,et 64 = 4 on lihtsalt leitav. Ulesande lahendame selliselt, atkame funktsiooni f (x) = 3 x lineaarselt punktist a = 64 punkti x = 64.03. Selleks et j¨ saab kasutada lineaarse l¨ahendi valemit (3.19). Valemis esinev suurus f (a) on juba teada: 1 1 1 f (a) = 4. Arvutame ka tuletise: f (x) = ( 3 x) = 3 2 . Seega f (a) = 3·16 = 48 . J¨
siis tal leidub reaalne nullkoht x1 " saame esitada kujul a, b, c R f (x) = x3 + ax2 + bx + c x1 R : f (x1 ) = 0. ~ Oppevahendist [17] leiate t¨ aiendavat informatsiooni eeltoodud l¨uhikirjapiltide kasu- tamisv~ oimaluste kohta. S¨ umbolit kasutatakse t~ umbolit n¨aite¨ oestuse l~opu t¨ahisena ja s¨ ulesande lahen- duse l~opu t¨ ahisena. Autori arvates sobib nimetus "teoreem" eriti kaalukate v¨aidete jaoks ja kuna enamus antud ~ oppevahendis esitatud v¨aiteid on lihtsad, siis s~onastatakse nad lausetena (inglise keeles "proposition"). Kui tekstis on viidatud n¨aiteks Lausele 2.12.3, siis see t¨ ahendab viidet teise peat¨ uki kaheteistk¨ umnenda punkti Lausele 3. Vi- ite korral sama punkti piires ei lisata peat¨ uki ja punkti numbrit. Hulga elementide
annaabi.ee 
