kloostrihooned; täpsemalt selle põhja ja idatiib, mis katustati. Sõdades kannatanud idatiib taastati, ehitades sinna uusi müüre ja võlve ning muutes akna ja ukseavasid. Põhjatiivas paiknev kirik oli jäänud sõjas suhteliselt terveks, kuid mõisal säärast kõrget saalruumi vaja ei läinud. Seetõttu poolitati kirik vahelaega ning tükeldati seintega
Klassikaline ajajärk Klassikalisel perioodil iseloomustab enamikku ülikute ehitisi võlvi kasutamine kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb varasemate perioodidega võrreldes väiksemaks, suureneb nende koguarv, mis näitab ehituse mahu head tõusmist. Tikali keskosas on näiteks tuvastatud üle 3000 struktuuri, millest mõne suurus jõudis El Miradori El Tigre kompleksi lähedale. Järelklassikaline ajajärk
täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Lisaks tempelpüramiididele on madalamale platvormile rajatud paleesid, kus leidub seinamaali ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavad puust ja kivist nikerdused. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, neil leidus kirju ja sagedane kujutusobjekt oli valitseja koos müütilistest loomadest esivanematega. Kirjad teatasid valitseja sünni ja võimule astumise aja , ühendades seda astronoomilisastroloogilise dateeringutega. Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid, mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga, õuede seinu katsid samuti reljeefid
staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Astmikpüramiididel asetsesid pühamud- templid, mis koosnesid sammastega eraldatud galeriidest. Maajad rakendasid ehitamiselt ka primitiivset astmikvõlvi (pseudovõlv). Tuntuimad mälestised on varemed Quiriguàs ja Palenque'is. Lisaks tempel- püramiididele ehitati madalatele platvormidele paleesid, kus leidub värvikirevaid seinamaale ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavaid puust ja kivist nikerdusi. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, mida püstitati oluliste sündmuste tähistamiseks. Neil kujutati sageli valitsejat koos müütiliste loomadest esivanematega. Kirjad steelil teatasid valitseja sünni ja võimule asumise aja, ühendades seda astronoomilis-astroloogiliste dateeringutega. Steelidega koos olid tavaliselt kas lihtsad ümarad, või keerukates zoomorfsetes komposiitvormides altarid. (Kuuse, I
• Kojatagune tuba „dornse“ oli ainus kõetav ruum majas. • Ülemistel korrustel olid laoruumid, kuhu pääses kojuast trepi kaudu. Elamute fassaadid • Majad olid sarnased, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. • Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega) • Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale. Ühiskondlikud hooned vanalinnas • Raekoda- kõige kaunim ühiskondlik hoone Tallinna vanalinnas (alustati 13.saj, laiendati 15.saj.) • Suurgildi hoone- suurkaupmeeste ühingu hoone, millel on tammepuust uksed koos lõvimaskidega uksekoputid. Keskaegne kujutav- ja tarbekunst Eestis • 13.saj. tulid meistrid välismaalt • Eestis valmistatud teoste kõrval levis eksport (ristimisnõud Gotlandilt ja altarid Saksamaalt)
Sakraalinterjöörides otsiti harmooniat ja tasakaalu, tähelepanu pöörati rikkalikele materjalidele; Itaalias kasutati sakraalehitiste kaunistamisel mitmevärvilist marmorit. Profaanarhitektuuri sisekujundust suunas kolmekorruselise palatso jagunemine – esimese korruse rikkalikult kujundatud majandusruumidest pääses laia treppi mööda teisele korrusele (piano nobile), mille anfilaadina paigutatud saalid olid kujundatud ajastule omases horisontaalsust rõhutavas võtmes. Ukseavasid kroonisid kolmnurksed frontoonid. Seinte allosas paiknev kõrge sokli ja seina lõpetava laia karniisi vahele jäävat pinda jagavate pilastrite vahed olid kaunistatud maalingute või gobeläänidega. Puitlagi oli kaetud Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 18 rosettidega kaunistatud kassettide või nikerdatud/maalitud taladega. Võlvlagede hulgas andsid tooni peegelvõlvid, mida kaunistati ornamentaalsete või süžeeliste freskodega
21 Tugevate mädanikkahjustustega välissein (vasakul) ja kahjustatud alumise poolega esimese palgi sisekülg (paremal). 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused Palkelamute siseseinad olid enamasti tahutud palkidest (viimistletud sarnaselt ülejäänud seintega – värvitud, tapeeditud vms). Siseseinad olid enamasti kandvad, seega oli oluline vältida nende vajumist. Renoveerimise käigus oli mitmes elamus siseseinte asukohtasid muudetud või ukseavasid suurendatud, muudatustest tulenevaid kandevõime probleeme ei täheldatud. Siseseintel esines mädanikkahjustusi vaid üksikutel juhtudel (Joonis 2.22 paremal). Probleemiks olid ka soojamüüri või ahjuga piirnevad siseseinte kiviosad, millesse olid seinaosade erineva soojuspaisumise tõttu tekkinud praod (Joonis 2.22 vasakul). Palkelamu elanikud siseseinte helipidavust probleemiks ei pidanud, kuna tegemist oli ühe pere elanikega. Joonis 2.22 Pragunenud kivisein ahju kõrval (vasakul)
annaabi.ee 
