Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992
Rootsi ajal välja antud normatiivaktidest on tähelepanuväärsemad Gustav II Adolfi allkirjastatud Tartu Ülikooli asutamisürik 30.juuni 1632 ning Karl XI 1681. ja 1687. Aasta otsused pärisorjuse kaotamise kohta Liivi-ja Eestimaa kroonumõisates. Seadustekogudest tähtsaim on ,,Liefländische Landesordnungen" (1673, 1707), mis haaras peaaegu kõik õiguse harud. 18. sajandi poliitilise ajaloo peamised allikad on Vene keskvalitsuse ukaasid ja kohalike võimude patendid, milles orienteerumise lihtsustamiseks anti välja registreid ja käsiraamatuid. Samuti anti Vene ajal välja Rootsi-aegsete seaduste kogusid, kuhu olid lisatud Vene seadused. 1865. Aastal avaldasid Carl Schirren (1826-1910) ja Eduard Winkelmann Balti erikorra alusdokumendid Põhjasõja-aegsed kapitulatsioonid. 19. sajandisse langevad talurahvaseadused 1802-1804, 1816/1819 (talurahva vabastamine), 1849, 1856, 1865, ja 1860-1890 aastate reformid
14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid Fotograafia sünniaasta 1839
1908 moodustati 50 liikmeline Rahvuslik looduskaitse komisjon. Loodushoiu areng Venemaal: XVII sajand: Sem Ostrovovi saared Muurmani ranniku lähedal – tagada jahipistrike pesitsemist. XVII saj: "Zapovednik" – vana vene keeles "jumala käsk", kaitsealal "range režiim". Zakaznik – vana vene keeles "keeld", algselt jahikeelualad, keelualad. Peeter I, määrused, korraldused: Metsade kaitse, parkide rajamine linnadesse, ukaasid jahifauna ja kalade kaitseks, Belovezje ürgmets, 1805 Moskva Loodusuurijate Selts, 1886 Askania Nova stepikaitseala, 1912 Vene Geograafia Seltsi juures alatine looduskaitse komisjon, 1918 Dekreet metsadest, 1919 Astrahani looduskaitseala. KESKKONNAÕIGUS Keskkond: Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise.
KROONIKA varasema ajaloo, samuti kohaajaloo allika tähtis liik, nt Hendriku Liivimaa kroonika, Kelchi Liivimaa kroonika (selle saatesõna loed läbi!!). Allikakriitika ülesandeks on välja selgitada, millistelt autoritelt või allikatest osad pärinevad ning määrata erinevate variantide (väljaannete) genealoogiline side, et saada teada paranduste kronoloogia. (Tihtipeale on kroonikad suures osas laenatud teistelt autoritelt ja algallikatest) SEADUSED kapitulaarid, ukaasid, kindralkuberneride ja kuberneride patendid, riigiasutuste instruktsioonid on olulisimaks õigusajaloo allikaks. Arhiivist pole vaja otsida seaduse käsikirjalist teksti, algallikaks on ka seaduse publikatsioon (nt Riigi Teatajas). Allikad näitavad ainult seaduse teooriat, mitte praktikat. INSTRUKTSIOONID allikakriitika mõttes olulisim dokumentide liik, sest määratles täpselt, kuidas tuli andmeid koguda, töödelda, millised vead ja üldistused olid lubatud, millised keelatud
Suurem osa õigusest oli kirjutatud õigus, linnaõigused, kirikuõigused, maaõigused. Tavaõigus kandub suulises traditsioonis ja uusajal tavaõiguste alla kuulusid eelkõige talurahvaõigused, kuigi üks osa oli üles kirjutatud, aga osa oli traditsiooni järgi tavaõigus. Õiguse allikad 18.-19. sajandil Kohtupraktika (kohtupretsedendid) ja riikliku keskvõimu seadusandlus (andis välja uusi õigusnorme; 1) õigusnorm, mis reguleeris konkreetsed juhtumit, üksikud ukaasid, 2) ulatuslikud seadused, mis reguleerisid tervet õigusvaldkonda). 18.sajandil andis keskvõim välja arvukaid üksiknorme, suuremaid seadusi hakati välja andma 19.sajandil. Õiguse kodifitseerimine (Euroopa riikides saab alguse 17.sajandil, üldisemalt jääb hilisemasse aega 18.saj lõpp, 19.saj algus) a) olemasolevate normide koondamine ja süstematiseerimine – õigus, mis on pikema aja jooksul välja kujunenud, aga on seetõttu süsteemivaba ja vajab
Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud. Ülemastme kohtuteks olid eestimaal ülemmaakohus ja liivimaal õuekohus. Kommunikatsioon: Kui tavaliselt ukaasid jõudsid pealinnast kohale 7-10 päeva jooksul siis teada Katariina II trooniletõusmisest jõudis Tallinnasse 30 tunniga, mis on tollase aja suurim kulleriteenistuse kiirus. Vähem tähtsate ukaaside edasitoimetamisega võidi oodata nädalaid, enne kui need koos pakilisemate korraldustega teele saadeti. Senati ukaas, milles nõuti kubermanguvõimudelt teateid kurioossete loomade ja lindude kohta, jõudis Tallinnasse alles kolme ja poole nädala pärast
2. Õiguse kodifitseerimine Venemaal Vene riigi ajaloolise arengu protsessis, eriti Peeter I kardinaalsete reformide tulemusena tekkis terav vajadus seadusandlike aktide kodifitseerimiseks. Tähtsaimaks seadusandlike aktide koguks sai aastakümneid kestnud töö tulemusena valminud Vene Seaduste Täielik Kogu (VSTK) / (), mis haaras kronoloogiliselt inkorporeerituna tähtsamaid seadusandlikke akte 1649-1914. a, nagu Sobornoje Uloenije, ukaasid, riiginõukogu arvamused, ministrite ettekanded jne. Vene Seaduste Täielik kogu koosneb kolmest seeriast ehk kogumist. I seeria sisaldab kõik tähtsamad seadusandlikud aktid 1649. aastast kuni 12. detsembrini 1825 - kokku 40 köidet seaduste teksti ja 5 köidet kronoloogilisi ja alfabeetilisi märksõnade (asi) registreid, milles on antud vastava köite ja seadusandliku akti järjekorranumber ühes viidetega. Registrite hulka kuuluvad ka asutuste koosseisude ja mitmesuguste tariifide
annaabi.ee 
