inerts. Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles. Tasakaaluseisus ujuki kaal tasakaalustatakse voolu jõul rõhulangusega p=p 1 p2, milline mõjub tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul p jääb samaks, aga pilu ujuki ja toru seina vahel, mida läbib mõõdetav keskkond ja ujuki kõrgus torus muutuvad. Ujuki kõrgus seega iseloomustab üheselt läbivoolava keskkonna kulu. Ujukid
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; 8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või ujukiga; 9) ankurdamata und koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda, paadi külge või mujale; 10) [kehtetu RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] 11) põhjaõngejada koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja; 12) triivõngejada koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; 8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või ujukiga; 9) ankurdamata und koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda, paadi külge või mujale; 10) põhjaõngejada koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja; 11) triivõngejada koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel;
· haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; · põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või ujukiga; · ankurdamata und koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda, paadi külge või mujale; · õngejada, mis koosneb õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest; · põhjaõngejada veekogu põhja asetatud õngejada; · triivõngejada ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule toimel;
ilmakaarte järgi. Püsimärkide puhul on navigatsiooniline tähtsus vaid topimärgi kujul. Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused harilikult silindri, koonuse või prismakujulised, mille tipus asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale)
järgi. Püsimärkide puhul on navigatsiooniline tähtsus vaid topimärgi kujul. Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused harilikult silindri, koonuse või prismakujulised, mille tipus asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale)
veel valge ahtrituli.Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ettenähtud sama pikkusega laevale. • Magnetkompassi ehitus. Horisondi jagamine rumbideks. Vurrkompass. Magnetkompassi peamised osad onkaarekodarikuga kompassikatel, kompassijalg ja deviatsiooni hävitusmagnetid ning pehmeraud. Kompassi kaarekodarik on kompassi tähtsaim osa, tema tundklikuim element. Kaarekodarik koosneb magnetnõelte komplektist, ujukist, kübarast ja kraadideks jaotatud kaarekodarikust. Kompassikodariku magnetsüsteem koosneb paarisvõrdsetest magnetnõeltest, mis on paigaldatud sümmeetriliselt kodariku läbimõõdu suhtes. Magnetnõelad asetsevad ujuki alaküljel valgevasest ümbruses. Rumbe õiendatakse valemitega. Tõeline kurss võrdub kompassikursi ja kompassiõiendi algebralise summaga. Kompassiursse ja peilinguid võib õiendada graafiliselt. Vurrkompass e
radioaktiivsetel isotoopidel töötavad mõõdikud - suletud tüüpi mõõdikud, mis asuvad tankis ujuk ja mullmõõdikud. Tankis asuvate mõõdikute kasutamisel satub atmosfääri väike kogus vedelikku või auru. LPG-gaasiveolaevadel kasutatakse kahte viimast tüüpi mõõdikuid, LNG-gaasiveolaevadel reeglina suletud tüüpi mõõdikuid. Ujukmõõdik koosneb mõõdulindist, mõõdulindi külge kinnitatud ujukist ja näiturist, näitu võib lugeda kohapeal vastavast aknast või edastada 36 näidukordajatele laeva eri paigus. Mõõdutoru on suletav klapiga, mille sulgemisel on võimalik mõõdikut hooldada või remontida normaalsetes tingimustes, kartmata lasti aurude pihkumist tankist. Kui mõõdikut ei kasutata, tõstetakse ujuk üles. Lämmastiku mullmõõdik mõõdab rõhku, mis on vajalik vedeliku väljasurumiseks tanki asetatud peenest poorsest püsttorust