ärevushood. Pikaajaline toime: võib esineda pidev väsimusetunne, huvi kadumine ümbritseva suhtes, keskendumisraskused, mäluhäired. Lisaks on kanepisuits kantserogennne. Sagedaseks on limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, kahjustused hingamisteedes. 10% kasutajatest jääb sõltuvusse - unetus, agressiivsus. Vaimsete häirete ilmnemine: deliirium, psühhoos, skisofreenia, paanikahood, tahtetuse sündroom (ükskõiksus) (Narko). 2. Milline on koolinoorte uimastitarbimine Eestis? Milline teistes riikides? Lühikokkuvõte, allikad 2011. aasta seisuga on uimastite tarbimine tõusnud 32% portsendini 15-16-aastaste kooliõpilaste seas. Narkootikumidest on kõige levinuim kanep – mida on proovinud noorte seas 24%; järgmiselt aga uinutid ja rahustid. Võrreldes 2007. Aastaga on inhalantide tarvitamine olnud tõusuteel. Ectasy proovimine on aga vähenenud. Enamik noortest piirdub paarikordse proovimisega. Poisse on narkootikumide proovijatest kõige rohkem, kuid
Nende hulka kuuluvad näiteks inimese sotsiaalne taust, vale enesehinnang, mis võib olla nii liiga kõrge kui ka liiga madal, varasemad seotused narkootikumidega lähedaste seas, raske majanduslik olukord jne. Näiteks kui mõnel noorel on probleemid koduses elus, võib ta pääseteed näha uimastites kuna need aitavad nö põgeneda reaalsest elust ning ka sulanduda teistesse seltskondadesse, kus on sarnased probleemid, vaated elule ning suhtumine uimastitesse. Samas tekitab uimastitarbimine uusi, sageli veelgi raskemaid probleeme nagu sõltuvus, uimastite hankimine aga viib rahapuuduse ning vargusteni. Riskifaktoritele vastanduvad kaitsefaktorid, mis mitte ei hõlbusta inimese uimastitarbimise tekkimist vaid pigem takistavad seda. Selliste faktorite hulka kuulub hooliv perekond, mõistmine, head sõbrad jne Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine
Narkootikume tarvitatakse mitmel põhjusel. Noortele inimestele on omane riskikäitumine. Otsitakse seiklusi ja ekstaasi vastandina igapäevaelu väärtustele, nagu kindlusetunne, rutiin jne. Eriti otsivad seiklusi (ja seega ka narkokogemust) kõrgema tundlikkusega isikud. Teise olulise põhjusena peab nimetama sotsiaalset survet. Amfetamiini ja ecstasy't peetakse Eestis praegu moedroogideks, noortele on oluline kuuluda konkreetsesse gruppi, olla sarnane selle grupi liikmetega. Teismeliste uimastitarbimine on tugevasti seotud omaealiste rühmadesse kuulumisega ja nende uimastitarbimisega. Noorukid, kes ületähtsustavad eakaaslaste tõestusi narkootikumide toime kohta ja kelle sõpruskonnas on palju narkomaane, hakkavad ka ise suurema tõenäosusega uimastitarbijateks. Eestis on arenenud klubikultuur, milles uimastil on mängida tähtis osa seda võetakse lõõgastusvahendina peol, olles argielus uimastivaba. Samas võib ka grupist eraldumine
manustada. Narkomaania ehk uimastihullus pole mitte ainult kehaline vajadus, vaid uimasti ihaldamine ka siis, kui kehalist vajadust pole. Psüühilise sõltuvuse tekkimisel on tolerantsusest märksa tähtsam uimasti eufooriat tekitav toime, mille tugevus on suurem, kui uimasti jõuab ajju kiiresti. Peaasi, et ei tehtaks kahju – Nil Nocere. Kahju vähendamise meetmed- sõltuvushäirega patsienti ei püütagi tingimata uimastist võõrutada, vaid hoopis teha uimastitarbimine talle endale ja ühiskonnale vähema kahjulikuks, metadoonasendusravi. Metadooni toime sarnaneb morfiini ja heroiini toimega, kuid püsib tublisti kauem, see imendub seedekulglast paremini, nii et seda manustatakse korrapäraste suukaudsete annustena ja süstimisega kaasnevad ohud jäävad ära. Kui heroiini liiga suur annus on sageli surmav, siis metadoon on võrdlemisi ohutu. Ka metadoon on opiaat. Narkomaanide kasutatud süstalde vahetamine
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud
1) Uudishimu ja põnevusvajadus 2) Eakaaslaste gruppi kuulumise vajadus 3) Eneserealiseerimise ja staatuse tõstmise vajadus 4) Reaalsusest põgenemise vajadus lahendamatuna näiva ängistuse tõttu Viimaste aastate jooksul on viimane põhjus järjest suureneva osakaaluga. Esmaproovimisest sõltuvuse arenemiseni läbitakse mõned vaheastmed: Tarvitamine kuritarvitamine - psühholoogiline sõltuvus - füüsiline sõltuvus. See, kui kaugele läheb ühe konkreetse inimese uimastitarbimine, sõltub nii bioloogilistest kui psühholoogilistest põhjustest. Bioloogilised põhjused organismi bioloogiline ülesehitus ja talitluse iseärasused, mis on aluseks uimasti mõju avaldumise intensiivsusele ja püsivate talitlusmuutuste tekkimise kiirusele ja ulatusele. Psühholoogilised põhjused - konkreetse inimese uimastitega seotud hoiakud ja uskumused, mis on kooskõlas tema arusaamisega iseendast ja ümbritsevast maailmast ja uimasti toime subjektiivse elamuse intensiivsus.
- kohtumine vahendajaga on põgus ning ostu- müügiakt toimub kiirelt, liigsete sõnadeta; - tarbimise koht valitakse hoolikalt; - ei suitsetata kanepit reeglina avalikes kohtades; - kantakse endaga kaasas kanepit väga väikeses koguses (Võõbus, 2008, 63). Koolinoorte kanepitarbimise harjumusi mõjutab kõige suuremal määral viis, kuidas nad veedavad koolivälist vaba aega. Viimaste aastate küsitluste andmetel on uimastitarbimine tihedalt seotud sagedastel pidudel ja baarides käimise ning igapäevase sõpradega aja veetmisega kaubanduskeskustes ja parkides. Uuemaks tendentsiks on tõsiasi, et kuigi jätkuvalt on uimasteid tarbinud noorte seas rohkem madalama õppeedukusega õpilasi, kasvab ka heade tulemustega õppurite hulgas narkootikume proovinute arv. Kanepitarbimise levimine koolinoorte seas on jätkuvalt riskide seisukohalt alahinnatud tendents. Kanepi kasutamist on kogenematul täiskasvanul keeruline märgata
alkoholi või narkouimas olles on tehtud kahetsusväärseid asju nagu näiteks mõnele sõbrale peksa antud või koguni tapetud. Antud töös püstitatud probleemid said kõik läbi uuritud ning autor sai väga palju uut tänu sellele teada. Tegeledes uurimustööga sai autor teada paljudele küsimustele vastused, millele pole varem vastust teadnud ning tekkis ka palju uusi küsimusi, mida oleks huvitav edasi uurida ning autor seda ka kindlasti teha kavatseb. Lisa 1 Uimastitarbimine Tere olen Kuressaare Gümnaasiumi 10c klassi õpilane Kätriin Tamm ning teen küsitlust uimastavate ainete tarbimise ning sellega seoses tekkivatest probleemidest. *Sugu M N *Vanus *Kas olete kunagi uimasteid tarbinud Jah Ei(narkootikumid, suits, kummiliimid, bensiin, jne.) Kui jah siis mis aine? Kui vastasite 3 küsimusele jaatavalt, siis kas seoses tarbimisega tekkis probleeme sõpruskonnas/ perekonnas? Jah Ei Kui vastasite jaatavalt, siis palun kirjeldage milliseid problmeeme
näha, et viimases grupis on see pea kümmekonna protsendipunki võrra madalam keskmiselt. Noorte üldiselt suuremat töötust suurendas ülemaailmne majanduskriis, mille tõttu kasvaski töötus noorte hulgas 28%-ni. Noorte kõrgkoolilõpetajate nägemus tööturu riskidest (lk 99-117 raamatust Tööturu väljakutsed kõrgharidusele) Eesti noorte alkoholi ja uimastitarbimine õpilaste seas läbiviidud rahvusvaheliste ESPAD uuringute alusel • Uuringu (2015) raames küsitleti üle Eesti 2452 õpilast, kes said sel aastal 16- aastaseks ja viibisid küsitluspäeval klassis. 10-14 sigaretti päevas, rohkem kui 6 cl alkoholi päevas, poisid õlu, tüdrukud kange alkohol, 7-10 % uimasti (rohi), sigarettide võtmine küll vähendas 2015. aastaks, kuid on siiski suur 4-5 päevas (oli 9-11 tk), 90% noortest tarbivad alkohol, rohi -
annaabi.ee 
