Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks?
Nimelt tõusis põrand ja tekkis kaks korrust all oli pöialpoiste kodu ja üleval mets.Kaks jämedat köit hoidsid üleval pöialpoiste maja katust. Teine vaatus algas võõrasema juures, kes sai peegli vaimult teada Lumivalgekese olemasolust pöialpoiste juures. Ja edasi kulges nii nagu selles muinasjutus ikka õun, mürgitamine, klaaskirst, kurvad pöialpisid ja päästev prints ning õnnelik , ilus lõpp. Etendus lõppes sellega, et Ninatark sulges muinasjuturaamatu uhkeldava võõrasema kohalt. Kogu etendus oli väga võimsa ja suursuguse lavakujundusega. Oli suur kuningaloss vägevate treppide ja lossiaiaga. Ühes stseenis ronisid pöialpoisid mööda laval olevat kaldpinda loogeldes ülesse, et tekiks tunne nagu nad roniksid mäkke. See lahendus meeldis mulle isiklikult, kuna polnud sellist varem näinud ja üleüldse oli see hea idee. Eks lasteetendusel on kujundusel ka tähtsam roll. Lava ja valguskujunduse oli teostanud Kentaur Ungarist
C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Muusika allutati täielikult kangelaste sisemaailmale ja selle situatsiooni avamisele, milles kangelased viibisid või tegutsesid. Aariad piknesid ka emotsionaalse pinge kõrgmomentidel. "Orpheus ja Eurydike" tegelased olid tõelised teovõimsad ning täiuslikud antiikaja kangelased, mitte lihtsalt vanakreeka rüüsse
paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Keskaegne rõivastus paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest, traditsioonidest ning moest. Rõivaste materjali, värvuse ja tegumoega rõhutati kuuluvust ühte või teise seisusesse ning sotsiaalsesse rühma. Jalatsid tehti hästi painduvast nahast pehme tallaga ja kitseneva pika terava ninaga. Keskaegne inimene, kui ta polnud just fanaatiline munk või lihtsuretaja askeet, armastas tublisti süüa. Talupoegade igapäevane toit
õlipaberit. XIV sajandil ilmusid tinaliistudesse kinnitatud pudelipõhja meenutavad klaasitükid, millest kumas vaid vaevaliselt valgust läbi. Sellised väikeste akende, tambitud savist või paeplaatidest põrandatega eluruumid olid hämarad, külmad ja niisked. Seetõttu püüti soojal ajal elada võimalikult palju elamu taga olevas aias, kus oli nii õhku kui ka päikest. Mööblit oli vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Mööbel oli raske ja kohmakas (jõukamates majades tammest või pähklipuust). Elutoa keskel seisis pukkidel massiivne söögilaud, mille otsas oli esinduslik tool peremehele ja külgedel pingid kodakondsetele. Üleriided riputati nagidesse, milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduna tugevates, väljast rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipade ja linikutega
leppinud barokkooperi liialdustele, ebaloomulikkuse ja mõistusevastasusega. Gluck taastas renessansslikku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks olid sõna ja lavategevus. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. XVIII sajandi teisel poolel sälitas Itaalia veel juhtiva muusikamaa positsiooni, kuid sajandivahetusel loovutas selle Prantsusmaale ja Saksamaale. Franz Joseph Haydn ( 1732-1809) Austria helilooja, kuulub Viini klassikalisse koolkonda. Muusikat iseloomustab rahva-ja looduslähedus, elurõõm ja heatahtlik huumor, lihtsus ja lapsemeelne siirus. Haydni loomingus kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis.
maailma, sealhulgas Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa; Rijksmuseum Twenthe, Enschede, Holland. Teosesse �Paabeli torn� k�tketud allegooria viitab inimlikule �lbusele, mis kutsus esile Jumala viha. Teema p�rineb Moosese raamatust (11:1�9), mis r��gib loo inimestest p�rast veeuputust; nad k�nelesid �hte keelt ja otsustasid enda auks ehitada uhkeldava torni, mille tipp v�iks ulatuda taevasse. Jumal ei pidanud seda tegu v��rikaks ja otsustas neid takistada, segades �ra inimeste keele. Lugu andis ainest mitmetele hilise 16. ja varajase 17. sajandi Flaami maalikunstnikele. Peamised sellel teemal loodud versioonid said inspiratsiooni Pieter Bruegheli kahest samanimelisest ikoonilisest t��st 1563. aastast (Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria ja Museum Boijmans-Van Beuningen, Rotterdam, Holland). V�ib �elda, et
ning mille ühte nurka kasutati raha ja vajalike tarbeesemete hoidmiseks. Värvide, lõigete, kaunistuste ja erinevate rõivaelementide põhjal võib kindlaks määrata, millisest piirkonnast ollakse pärit. Jõukate põhjapõdrakasvatajate jaoks muutusid riietus ja ehted rikkuse ja sotsiaalse staatuse märgiks. Riietuse 79 põhjal otsustati selle kandja isikuomaduste üle: kas oli tegemist tagasihoidliku või uhkeldava inimesega, hoolsa või hooletuga. Tänapäeval on põhjasaami meeste pidulik rõivastus enamasti traditsiooniline, kalevist või nahast. Naised on säilitanud traditsioonilise kleidilõike, kuid võivad endale lubada eksperimenteerimist erinevate materjalidega, valmistades kleite näiteks valgest siidist või rohelisest sametist. Suvel kannavad naised traditsioonilise lõikega kleite, mille materjaliks on väikesemustriline puuvillane kangas
Vahel taotlevad sellised õpilased tähelepanu, andes mõista: Ühes taolises koolis, kus ma olin nõustajana töötanud, meenutas üks alustav õpetaja, kuidas ta „Hei (...) märgake mind. Ma olen naljakas, tobe, „lahe“...“; „Mu hõikumine, tooliga kiikumine, oli 10. klassi õpilaselt küsinud, „miks“ ta on õppimise ajal oma pingist väljas. Tütarlaps pöördus mu hiline klassi sisenemine uhkeldava kehakeele saatel... kutsub teid mind märkama, mind ümber, vaatas õpetajale otsa kindla „ma olen su paika pannud“-pilguga ja vastas: „Miks? Kui tähele panema!“ Ja loomulikult, kui viieaastane poiss rullib end laua all ja haugub nagu te just peate teadma, siis ma rääkisin just oma sõbraga pastaka laenamisest [ohe]“. Seejuures koer, on raske mitte märgata ja tähele panna, kasvõi ainult selleks, et teda distsiplineerida
annaabi.ee 
