Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja (0)

Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja
On mõistetav, et üksikindiviide või väiksemaid ja suuremaid ühiskonnagruppe mõjutab miljöö ning keskkond, mis neid ümbritseb. Eriti oluliseks peetakse noorte õiglast suunamist ja harimist elutee alguses: nemad tulevikus juhivad meie riiki ning korraldavad siinset elu. Millisel moel on ühsikond mõjutanud noorte väärtuste kujunemist?
Positiivse poole pealt on minu arvates väga suurt mõju avaldanud noorsoole hariduse väärtustamine ning hindamine ühiskonnas. Seetõttu asub suur enamus gümnaasiumi lõpetajatest õppima kõrgkooli, millega ühele poole saades omandatakse väärtuslik paber, mille olemasolul on suurem võimalus tööd leida. Ise tunnen osasid inimese, kes mingit eriala õppides üldse ei tea, miks nad selle valisid: otsus minna õppima ülikooli sai tehtud pealgalt hariduse väärtustamise ajendil ühiskonna poolt. Nagu eespool kirjaldatud juhul selgus, on hariduse hindamine kaasa toonud ka negatiivse tendentsi, aga üldiselt on hea, kui siinsed elanikud on kõrgelt haritud.
Isiklikult pean väga tähtsaks noorte tervislikku seisundit ning tegelemist spordiga. Antud teemal on ühiskond väga tugevalt mujutanud inimesi. Paljudesse väikestesse linnadesse, suurtematest rääkimata, on rajatud kergliiklusteede võrgustik, terviserajad, staadionid, spordisaalid jne. Samuti toimub hulgaliselt nii kohalikele kui ka suuremale osavõtjaskonnale mõeldud erinevaid võistlusi, alustades judo, suusatamise ja jalgpalliga, lõpetades male ning purjetamisega. Tihti antakse ka spordipisikut edasi põlvest põlve: seega mõjutab noorte väärtuste kujunemist ka väiksem ühiskonnagrupp- perekond. Näiteks Pärnust pärist, mitmekordne noortemeister ning kuni 23-aastaste Eesti koondise liige Timmo Jeret tegeleb edukalt oma isa ja vanaisa eeskujul jalgrattaspordiga.
Negatiivse poole pealt mõjutab noori kindlasti kõige enam meelemürgid, mis oma laialdase leviku ning odavuse tõttu on teismeliste seas väga populaarsed . Eks alkoholi joomise tehnika näitab suvel jaanipäeval isa ette, millest innustust saanud poeg tahab samuti esimesel võimalusel õlle maitset tunda. Kurb on aga tõdeda, et hiljuti läbi viidud uuringute järgi toimub esmane proovimine keskmiselt 12 aastaselt. Mina ise arvan, et selle probleemi vastu võitlemiseks tuleb keelustata meelemürkide reklaamimine ning tõsta aktsiisimakse. Alkoholismi kui haigust pärandatakse samuti oma lastele edasi: joodiku lapsel on võrreldes karsklase järeltulijaga tunduvalt suurem võimalus langeda vägijookide küüsi. Taolisi perekondi leidub ka Kuressaares, kus palaval suvepäeval perekond üheskoos poe taga kangemat lahendab.
Halvasti mõjub noortele ka vägivaldsete filmide ning multikate vaatamine telekast. Ma arvan, et suureks probleemiks on see just lasteaiaealistele, kes ei pruugi mõista päris –ja virtuaalmailma erinevust. Tean ühte noort, 5-6 aastast posissi, kes oma paar aastat vanemale õele lõi vihmavarjuga nii õnnetult pähe, et viimane pidi higlasse minema. Ilmselt oli noor rüblik taolist tegevust äsja telekas näinud ning tahtis ise järgi proovida. Vägivaldsed ning kangelaslikud filmid tuleks minu arvates telekavadest ära kaotada, siis leiduks lastel vähem inspiratsiooniallikaid.
Nagu eespool arutlusest selgus, on ühiskond väga tugev noorte väärtuste kujundaja, millega kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seetõttu peaksid vanemad inimesed arvestama, et nende poolt loodav ühiskonna ilme mõjub noortele inimestele ehk meie endi tulevikule.