Suured maadeavastused 7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõ...
VANAMESOPOTAAMIA KUNST VANA-MESOPOTAAMIA U.4000-600.A.E.KR. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS...
• Seda katsid helesinied glasuurtellised, mis • rõhutasid seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. • SEMIIDID Elasid sumerite läheduses ning pärisid nende • kultuuri, • Semiitide keel tõrjus välja sumerite keele, kuid nad võtsid neilt üle ehituskunsti, kirja ja jumalad. Pärast sumereid tekkisid suurriigid, mille • valitsejad allutasid teatud ajaks kogu Mesopotaamia. KASUTATUD ALLIKAD • https://www.slideshare.net/uhisgum/mesopotaa mia-2436996 • https://www.taskutark.ee/m/mesopotaamia/
Tänu sotsiaalsetele turunduslikele ümberkorraldustele algas 1980. a lõpul majanduslik tõus Välispoliitika Saksamaa LV välispoliitilist kurssi aastatel 1950-1960 iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega Saksa LV astus NATO-sse ja sai seal tähtsaimaks liikmeks Keerulised suhted Ida-Euroopaga säilisid Hallesteini diktoriin Uus idapoliitika Saksa riikide taasühinemine Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.slideshare.net/uhisgum/saksa-liitvabariik Värä Einar, Tannberg Tõnu, 2004, Lähiajalugu II osa, kirjastus Avita Täname kuulamast ja vaatamast
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise en...
1992. Aastal avastati saht, mis viis kuninganna kambrini ja 2011.aastal viidi sinna pisike kaamera, millega uuriti üksikasjalikult sisu. Kuninga kamber on seest vooderdatud graniidiga ja selle kambri kohal on omakorda 5 kambrit, mis olid ehitatud ilmselt hauaröövlite ja kokkuvarisemise ennetamiseks. Kambrist läksid ka kaks pisikest sahti taevani välja, mis oli ilmselt rituaalsetel põhjustel, et hing saaks välja pääseda. Kasutatud allikad http://www.slideshare.net/uhisgum/7-maailma-imet http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Pyramid_of_Giza
• Kalja saadi õllepärast. • Kevadel oli joogiks kasemahl. toidunõud • 18. sajandi toidunõud olid valmistatud puust • Talupere sõi ühest kausist ja jõi ühest toobist. • Peremehe koht oli laua otsas, söögiajal ta jagas kõikidele pereliikmetele leiba. Kasutatud allikad • http://www.slideshare.net/uhisgum/eesti- talurahva-eluolu-xix-sajandil • http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/lnee esti_toidud.html • http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/idae esti_toidud.html • http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/2_to iduained_eestlaste_toidulaual.html • http://toiduteemal.blogspot.com/2011_03_0 1_archive.html täh A itäh ele ees p an u t!
Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. 6 Kasutatud materjalid 1) http://pilt.delfi.ee/contest-picture/12947/ 2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.htm 3) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elu_keskaegses_linnas_wargirl.htm 4) http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn 5) http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mustpeade-maja-kohtuvaidlus-joudis- kohtusse.d?id=65183824 6) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elu_varakeskajal_birgit.htm 7
Allikas: Olümpiamängude ajalugu ja põhitõed: http://tpl.edu.ee/wp-content/uploads/2014/09/olmpiamngude- ajalugu.pdf Wikipedia. (2015). Allikas: Zeus: https://et.wikipedia.org/wiki/Zeus Vikipeedia. (2015). Allikas: Gümnaasium (Vana-Kreeka): https://et.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCmnaasium_(Vana-Kreeka) Vikipeedia. (2015). Allikas: Palestra: https://et.wikipedia.org/wiki/Palestra Pihu, P. (2011). SlideShare. Allikas: Antiikolümpiamängud: http://www.slideshare.net/uhisgum/antiikolmpiamngud 11
sellega vahet keskajaga ei ole enam linna juhtivad inimesed kaupmehed vaid on eraldi välja õppinud isikud. Kindlasti ei ehitada enam linna müüre kaitseks, mis oli keskajal peamiseks asjaks. Kasutatud allikad: · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm · http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linnad.htm · http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn · http://et.wikipedia.org/wiki/Raekoda ·http://et.wikipedia.org/wiki/Turg ·(1) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c5/Tallinn_Rathaus_town_hall.jpg/ 220px-Tallinn_Rathaus_town_hall.jpg · (2) http://www.galerii.ee/panoraam/photos/tallinn/sydalinn.jpg
12 Kasutatud kirjandus http://great-victory.ru/?m=9333 http://historynotes.ru/vtoraya-mirovaya-voyna-1939-1945-gg/ http://www.andersval.nl/index.php? option=com_content&task=view&id=4589&Itemid=173 http://www.examen.ru/add/School-Subjects/Social- Sciences/History/13306/13354/13357 http://oln-serega.narod.ru/table.html http://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://iims.silver.pri.ee/kronoloogia http://moikompas.ru/compas/war http://www.bibliotekar.ru/istoriya/239.htm http://otvet.mail.ru/question/20271882 13
Linnakodanikud olid korporatiivsed ning kuulusid põhiliselt kas kaupmeeste või käsitööliste ühingusse. Nad olid üksteise suhtes mõistvad ning aitasid abivajajat. Tänapäeva ajaga võrreldes oli keskajal seis väga halb: toimusid sõjad ning linna kaitsmiseks oli vaja müüri, mis piiras linnakodanikku ning ka ruumist jäi väheseks; polnud sellist asja nagu elektrit ega veesüsteemi ja palju muud, milleta praegu on üsna raske elada. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/2klass/2joostes/elutuba/2-2-17pa.htm http://www.slideshare.net/sinikazzz/keskaja-ksitlised-eestis-404736 http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Keskaegne_linn/ http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/moisted.htm http://element.e- uni.ee/_download/euni_repository/file/2389/EsticaI.zip/EsticaI/2_moodul/loeng2-2.pdf http://www.slideshare.net/Aire68/keskaegsed-linnad-1376658 http://www.miksike
http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf Puutumatud – India muistsed põliselanikud, keda aarjalased ei pidanud ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. Puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid töid- koristama mustust, nülgima tapetud loomadelt nahku jne. http://www.slideshare.net/uhisgum/muistne-india Põlispõld – põld, mida kasutatakse pika aja vältel. Põlispõld on põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/poldjamuld.htm Püha tuli – tuli, mida pärslaste usundis pidi alaliselt põlemas hoidma. Püha tuli, kreeka keeles