kohal. Rahvastik Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased, suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad sotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000). Rahvastik on Ühendatud Kuningriigis varasemast vähem mitmekesine. Enne 1962. aastat anti Rahvaste Ühenduse maadelt saabunuile soovi korral kodakondsus, kuid hilisemad immigratsiooniseadused aastatel 1962, 1968 ja 1971 on sisserännet ja kodakondsuse andmist oluliselt piiranud. Juba 1850. aastal elas pool ja 1900. aastal kolm neljandikku rahvastikust linnades, mis teeb Suurbritanniast vanima linnastunud maa. Tänapäeval elab linnades 91,5% inimestest.
alla kuulub ka osa Iirimaast. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Pealinn London asub Lõuna osas ning on asustuse (6,68 mln elanikku) ning pindala poolest suurim linn. Euroopas on London suuruselt teisel kohal Moskva järel. Teised suured linnad on Birmingham, Manchester ja Liverpool. Kogu saarel on 58.1 mln inimest, kellest 82% on inglased, ülejäänud on sotlased, uelslased (waleslased) ja iirlased. Rahaühikuna on käibel naelsterling ja penn (1 nael = 100 penni). Riigikeeleks on inglise keel ja uelsi (walesi) keel. See saareriik asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas mandrilaval. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin (Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Mandriga on saar ühenduses La Manche'i tunneliga
Rahvastik 7 Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased, suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad sotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000). Rahvastik on Ühendatud Kuningriigis varasemast vähem mitmekesine. Enne 1962. aastat anti Rahvaste Ühenduse maadelt saabunuile soovi korral kodakondsus, kuid hilisemad immigratsiooniseadused aastatel 1962, 1968 ja 1971 on sisserännet ja kodakondsuse andmist oluliselt piiranud. Sisserändajad elavad peamiselt suurtes linnades ja tööstuspiirkondades. Juba 1850. aastal elas pool ja 1900. aastal kolm neljandikku rahvastikust linnades, mis
sajand - maise Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis. elu jumaldamine, armastus naise vastu, Germaani keeled jäid valitsevaks Euroopa mis oli kurtuaasse moraali aluseks põhjapoolses osas: sakslased, hollandlased ja Kurtuaasne lüürika ja rüütliromaan Skandinaavia rahvad (normannid). Keskaja stabiilsuse tagas: ristiusk, Keldi hõimud - iirlased, sotlased, uelslased, seisuslik kord, manufaktuursus (ei tohti- britid - segunesid mandrilt tulnud anglide ja nud teha paremini ega halvemini) saksidega ning normannid Prantsusmaalt. Slaavi rahvastest olid ladina keele ja kutuuriga 2. Keskaja eeposte üldiseloomustus tihedamas kontaktis poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid. "Beowulf" VIII sajandil kirjutatud Soomeugrilastest jõudis keskaja kultuurisfääri
Sellise ütluse peale tekkis huvi saada teada neist rohke ning huvi ka selle vastu, mida sellise lausega mõeldud on. 3 1. TAUSTAANDMEID Inglismaa ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Oluline tähelepanek on see, et Ühendkuningriik koosneb neljast omaette piirkonnast: Inglismaa, Wales, Sotimaa, ja Põhja-Iirimaa. Sotlased uelslased ja iirlased ei ole inglased ja panevad pahaks, kui neid inglasteks nimetatakse. Riigi pealinnaks on London. Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow, Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford, Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia. Rahvaarv ulatub 59 miljonini ja rahvastiku keskmine kasv on 0,3%. Ametlikuks raha ühikuks on Suurbritannia nael. Ametlikuks keeleks on inglise ja lisaks uelsi ehk kõmri ja gaeli keel.
aastail ÜK majanduse edukas areng pidurdus, tootmise ja elatustaseme kasv hakkas teiste tööstusriikide omast maha jääma. See kajastus ka poliitilises elus. Kahanes mõlema suure partei populaarsus ja kasvas kolmandate parteide pooldajaskond. Taas hääletati Liberaalse Partei poolt. Märku andsid endast ka rahvusparteid. Koosneb ju Suurbritannia kolmest osast - lisaks Inglismaale veel Wales'ist ja Sotimaast. Wales ühendati Inglismaaga XIII, Sotimaa XVII sajandil. Nii sotlased kui uelslased räägivad tänapäeval inglise keelt, aga nende rahvustunne pole kadunud. Mõlemas piirkonnas 1920.aastail tekkinud rahvuserakonnad pääsesid Alamkotta 1970. aastail. Kui Wales taotleb laialdast autonoomiat, siis Sotimaa eesmärk on täielik iseseisvus. 1979. a. parlamendivalimised võitsid konservatiivid ja peaministriks sai nende liider Margaret Thatcher, kes oli esimene naispeaminister Euroopa ajaloos. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile Suurbritannias
Rahvastik Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased, suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad sotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000). Rahvastik on Ühendatud Kuningriigis varasemast vähem mitmekesine. Enne 1962. aastat anti Rahvaste Ühenduse maadelt saabunuile soovi korral kodakondsus, kuid hilisemad immigratsiooniseadused aastatel 1962, 1968 ja 1971 on sisserännet ja kodakondsuse andmist oluliselt piiranud. Sisserändajad elavad peamiselt suurtes linnades ja tööstuspiirkondades. Juba 1850. aastal elas pool ja 1900
annaabi.ee 
