Hea on ka kausikujuline udar, mis on kumeram ning kinnitub kõhule nõrgemalt. Rahuldavaks loetakse ümarudarat, kuid selle eesveerandid on sageli tagaveeranditest märgatavalt väiksemad. Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. Nisa kuju Masinlüpsi jaoks sobivad kõige paremini nisad, mis on ühesuguse pikkuse ja silindrilise kujuga. Silindrilisele nisakujule lisaks sobivad hästi ka koonilised nisad, kuid sobimatuteks peetakse kiiljaid, pirnikujulisi ja astmelisi nisasid. Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. 21. Lüpsmisel tehtavad tööfaasid
· Rippudarad on altid mehhaanilistele traumadele, mis on üheks sagedaseks lehmade praakimise põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Udara kuju, nisade kuju, nisade asetus · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk.
Lüpsmisel tuleb kinni pidada kahest nõudest: 1) Lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud. 2) Lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud. Ettevalmistus lüpsiks: pesta udar kasut. udarapesulappe või dussi. vett , kuivatada udar kuivatuslapiga, teha eellüps vastavasse nõusse,ET vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, udarahaiguste kindlaks määramiseks, soodustab ja intensiivistab sõõrdumist. Lüpsiks ettevalmistus ei tohi kesta kauem kui 1 minut. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab
· Rippudarad on altid mehhaanilistele traumadele, mis on üheks sagedaseks lehmade praakimise põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk. · Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja
Lüpsmisel tuleb kinni pidada kahest nõudest: 1) Lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud. 2) Lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud. Ettevalmistus lüpsiks: pesta udar kasut. udarapesulappe või dussi. vett , kuivatada udar kuivatuslapiga, teha eellüps vastavasse nõusse,ET vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, udarahaiguste kindlaks määramiseks, soodustab ja intensiivistab sõõrdumist. Lüpsiks ettevalmistus ei tohi kesta kauem kui 1 minut. . Nisakannude allaasetamisel tuleb arvestada järgmist: a) lehma vasakult poolt (määratakse lehma tagantvaates) lüpsmisel asetatakse nisakannud alla vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest
Lüpsmisel tuleb kinni pidada kahest nõudest: 1) Lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud. 2) Lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud. Ettevalmistus lüpsiks: pesta udar kasut. udarapesulappe või dussi. vett , kuivatada udar kuivatuslapiga, teha eellüps vastavasse nõusse,ET vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, udarahaiguste kindlaks määramiseks, soodustab ja intensiivistab sõõrdumist. Lüpsiks ettevalmistus ei tohi kesta kauem kui 1 minut. . Nisakannude allaasetamisel tuleb arvestada järgmist: a) lehma vasakult poolt (määratakse lehma tagantvaates) lüpsmisel asetatakse nisakannud alla vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest
Puhastamiseks võib kasutada ka paberit (kuivmeetod) või desinfitseerivas lahuses immutatud paberit. b) kuivatada udar kuivatuslapiga c) teha eellüps vastavasse nõusse. Eellüpsi tehakse järgmistel põhjustel: i) vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, kuna lüpsivaheajal tungivad bakterid nisaava kaudu nisajuhasse (eeskätt nõrga sfinkter- e. ringlihasega lehmadel) ii) udarahaiguste kindlaks määramisel. Eellüpsinõu on varustatud tumeda plaadiga. Kui piima sisaldab helbeid, siis on need tumedal plaadil kohe nähtavad. Helbed viitavad sellele, et lehmal on udarapõletik. Sellist piima ei tohi üldpiima hulka lüpsta. iii) soodustab ja intensiivistab sõõrdumist. Eellüpsinõusse lüpstud piima ei tohi valada üldpiima hulka või sõnniku kanalisse! Eellüpsinõusse
Seega on äärmiselt oluline torustike põhjalik pesujärgne nõrutamine. Niisama oluline on vältida täiendava vee sattumist piima kondensaatide või torulekete ning plaatjahutite kaudu. Külmumistäpi määramine kujutab endast tõhusat vahendit piimale lisatud vee tuvastamiseks ja selle koguse määramiseks ning seda kasutatakse laialdaselt piima kvaliteedi kontrollimisel. Antibiootikumid piimas. Udarahaiguste, mastiitide raviks kasutatakse ravimeid, eelkõige mitmesuguseid antibiootikume. Neis esinevad toimeained hävitavad haiguse tekitajad, kuid nad sattuvad looma org-st ka piima. Kuna meiereid kasutavad toodete valmistamise tehnoloogias laialdaselt mitmesuguseid juuretisi, põhjustavad antibiootikumide jäägid piimas juuretise bakterite hävimise või kasvu pidurdumise. Tulemuseks on toodangu riknemine ja suur majanduslik kahju. Samuti põhjust. Antibiootikumide
annaabi.ee 
