lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm). Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu suurimad jõed kuuluvad Amazonase jõestikku, seal asuvad ka Amazonase lähtejõed Maranon ja Ucayali. Loodusvarade poolest on Peruu rikas: leidub naftat, maagaasi, vase-, tsingi-, plii-, raua-, vismuti-, hõbeda-, jmt. metallide maaki ning energiarikkaid jõgesid. Peruus on 5 rahvusparki: Cutervo, Manu, Cerros de Amotape, Tingo Maria ja Huascaran. ( Viide : ,,EE 7 NÕUK RAH" ) KASUTATUD MATERJALID http://en.wikipedia.org/wiki/Peru http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loend_pindala_j%C3%A4rgi http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl
Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km
Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist. Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustavad veega kõige tihedamini rahvastatud ja tööstuslikult arenenud piirkonda. Suuremad ja isegi laevatatavad jõed Maranon ja Ucayali suubuvad Amazonasesse. Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili.
Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee-erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad, aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda. Üleujutused Amazonase jõe
Pinnamood Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee-erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad, aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km. Amazonas voolab ja , lühidalt ka piiril. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda. Üleujutused Amazonase jõe kallastel võivad kesta kuid
enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks Kuivajõgi Harjumaal. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi, veerohkeim aga Narva jõgi. Amazonas on maailma suurim jõgi. Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Ta algab kahe lähtejõena (Marañóni jõgi ja Ucayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km Teadlaste kinnitusel on Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit ja Niiluse pikkuseks 6695 kilomeetrit. Kuigi Niiluse jõge Aafrikas on aastaid peetud maailma pikimaks jõeks, väidavad mitmed teadlased, et maailma pikim jõgi on hoopis Amazonase jõgi Lõuna-Ameerikas. Amazonase jõe juures pakub põnevust ka see, et ühes jões võid näha kahe erineva värvusega vee liikumist. Pool jõge on punane ja pool must
Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8.Maailma suurimad jõed, Eesti jõed. Niilus (Kageraga) 6650 km Amazonas (Ucayali ja Apurimaciga) 6400 km Jangtse 6300 km Mississippi (Missouri ja Jeffersoniga) 6275 km Jenissei (Angara ja Selengega) 5539 km Eesti: Võhandu (Pühajõega) 168 km Pärnu - 144 km 9.Järvede teke, levik ja liigitused. Järv veega täitunud looduslik maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järve tekkeks on vajalikud vettpidava põhjaga nõgu ja nõkku siseneva vee hulk, mis ületab väljuva veehulga
annaabi.ee 
