HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja
produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis -türeoidnääret -türeoidhormoonide sünteesi stimuleeriv stimuleerimine ja sekretsiooni hormoon reguleerimine kilpnäärmes (türotropiin) TSH gonado- -FSH ja LH stimuleerivad tropiin sugurakkude produktsiooni sugunäärmetes ja küpsemist munasarjades ja munandites -folliikuleid -soodustab folliikulite valmistumist stimuleeriv munasarjased
· CRH e kortikoliberiin e kortikotropiin-riliising hormoon stimuleerib ACTH vabanemist. Tema enda taset stimuleerib kortisooli tase. · GRH e GHRH e somatoliberiin e somatotropiin-riliising hormoon stimuleerib STH e GH vabanemist. Tema enda vabanemist kontrollivad FSH ja LH tase veres. · GnRH e LHRH e FSHRH e gonadotropiin-riliising hormoon · PRH e prolaktiin-riliising hormoon stimuleerib PRL vabanemist · TRH e türoliberiin e türotropiin-riliising hormoon stimuleerib TSH vabanemist. TRH enda vabanemist kontrollivad kilpnäärmehormoonide tase veres ja somatostatiin. Statiinid: Statiinid pärsivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (inhibeeriv hormoon, IH). · GHI H e GHRIH e somatostatiin pärsib STH vabanemist, on teatud hüpoglükeemiline toime. · GnRIH e gonadotropiini vabanemist inhibeeriv hormoon pärsib LH ja FSH vabanemist
Reumatoidfaktor RF 90 EEK Anti-streptolüsiin O ASO 90 EEK Aspartaadi aminotransferaas AST (GOT) 90 EEK Alaniini aminotransferaas ALT (GPT) 90 EEK Amülaas Amyl 90 EEK Protrombiin 90 EEK Türotropiin TSH 150 EEK Vaba türoksiin fT4 150 EEK Prostataspetsiifiline antigeen PSA 190 EEK Vaba prostataspetsiifiline antigeen fPSA 190 EEK Ferritiin 190 EEK Glükeeritud hemoglobiin HbA1c 190 EEK
edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.liberiinid (vabastajad faktorid), statiinid ( alandavad, vähendavad faktorid) Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats. Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüsis toimub mitmesuguste hormoonide tootmine: türotropiin (stimuleerib kilpnääret tootma vastavaid hormoone, milledeks on türoksiin ja trijoodtüroniin); kasvuhormoon (ei mõjuta teisi näärmeid, vaid kasvavaid kudesid, stimuleerides valkude sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib
"mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.liberiinid (vabastajad faktorid), statiinid ( alandavad, vähendavad faktorid) 1 Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats. Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüsis toimub mitmesuguste hormoonide tootmine: türotropiin (stimuleerib kilpnääret tootma vastavaid hormoone, milledeks on türoksiin ja trijoodtüroniin); kasvuhormoon (ei mõjuta teisi näärmeid, vaid kasvavaid kudesid, stimuleerides valkude sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib
Lihtv.-koos ainut AH jääkidest, *Fibrillaarsed (niitjad mol) reeglina vees mittel; müosiin, keratiin, kollageenid, elastiinid. Globulaarsed (keraja kujuga mol) albumiinid, globuliinid (vereplasma v), histoonid (rakutuumas). Liitv Lipoproteiinid: v ja lipiidide kompleksid , närvi- ja ajurakkudes, samuti vereplasmas. *Glükoproteiinid: v ja süsiv kompl, levinud rakumembraanis, seedetrakti nõredes mutsiin, hormoon türotropiin. *Nukleoproteiinid: v ja nukhappete kompl, sõltuvalt nukhapetes erist ribonukleo- ja desoksüribonukleoproteiine; *Fosfoproteiinid: v ja fosforhappe jääk, kaseiin, rida ensüüme; *Kromoproteiinid: hemoglobiin; *Metalloproteiinid: v ja metalli kompl (ferritiin). Tavalise elureziimi juures on ööpäevane valgu vajadus 0,8-1,0 g valku 1kg kehamassi kohta, mis oleks vajalik kogus kudede ümberehitamisel tekkivate vajaduste katteks täielikus jõudeolekus. Organismi võime valkusid
Lahust.osmootne rõhk.- osmoosi tagajärjel suurema kont. Vedelikus tekkiv lisarõhk.tekitavad vees lahustunud aine,mis imevad enesesse vett läbi membraani.onkootne rõhk-tingituna valkudest ,mis moodustub väikese osa vereplasma osmootsest rõhust. Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts. Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e. türotropiin; STH e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH e. follikulotropiin; LH e. luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool.
eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente(toimivad hormoonidena)ACTH on peamine(mitte ainus)hormoon, mis tuleneb sel-lest suurest molekulist. Kortikotropiini ja lipotropiinide (stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes), melanotsüüte stimul. hormooni(regul. melanotsüütide talitlust nahas) ja -endorfiinide (valuvaigisti kehalisel pingut., mõjut. toitekäitumist,termoreg.,vedelikubilanssi) kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H funktsioon on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *folliikuleid stimul.-le ja *luteniseerivale hormoonile on antud üldnimetus *gonadotropiinid. Need stimuleerivad sugurakkude produktsiooni sugu-näärmetes(ka nende kasvu) ja küpsemist muna-sarejades ja munandites.FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas ja seemnerakkude valmimist testistes. LH soodustab folliikulite
Süstemaatilise treeninguga on võimalik saavutada närvikeskuste selline koordineerituse (mobiliseerituse) aste, mis väljendub bilateraalse defitsiidi kadumises. V SISESEKRETSIOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e
9. Hormoonid: Bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille peamine ülesanne paljurakulises organismis on erinevate rakkude talituse koordineerimine. Hormoone produtseeritakse sisenõre ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse sealt otse verre- Hormoonid transporditakse verega kudedesse, kus nad mõjutavad rakude ainevahetusprotsesse. Ühe ja sama hormooni toime võib olla erinevates rakkudes erisugune. 1) Hüpofüüs Eessagar: adrenokortikotropiin, türotropiin, somatotropiin, gonadotroopsed hormoonid; Kesksagar: intermediin; Tagasagar: antidiureetiline hormoon, oksütotsiin. 2) Epifüüs Melatoniin. 3) Kilpnääre Türoksiin, trijoodotüroniin, kaltsitoniin. 4) Sugunäärmed Naine: östrogeenid, gestageenid. Mees: testosteroon. 5) Neerupealised Säsi: epinefriin (adrenaliin), norepinefriin (noradrenaliin).
annaabi.ee 
