Funktsionaalne võrdlus: 1. Õigus saada informatsiooni usaldusisiku seadus näeb ette ka kohustusliku konsulteerimise. 2. Õigus konsulteerimisele 3. Kollektiivsed läbirääkimised ka see võimalus on antud töötajate esindajatele. Erinevad õigussüsteemid vaatavad aga kollektiivseid läbirääkimisi erinevalt. Näiteks vaadeldakse seda süsteemina kuidas vastu võtta kollektiivleping. Üldjuhul on kollektiivlepingu sõlmimine on AÜ pädevuses. 4. Kollektiivsed töötülid kes saab streiki korraldada? Kahekanalisüsteemis ei saa töötajate nõukogu streiki korraldada. Kollektiivsed töötülid on ka seega AÜ-de käes. 5. Õigus kaasotsustamisele see eksisteerib vaid germaani rikkudes (saksamaa, austria). Nõukogule on reserveeritud vetoõigus mõningaid asju saab otsustada vaid koos töötajate esindajatega. Töötajate küsitlus peab olema näiteks kooskõlastatud töötajate nõukoguga
Töötüli tekkimine Nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult. Teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul. Kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: 1. tööandjate liidu ja töötajate liidu poole või 2. riikliku lepitaja poole Töötüli lahendamine lepitaja abil Lepitaja erapooletu asjatundja tööõiguse, tööturu ja ettevõtluse alal, kes aitab vaidlust lahendada. Riikliku lepitaja pädevus: liitudevahelised töötülid komplitseeritud töötülid mitme piirkonna töötülid töötülid streigikeeluga asutustes paikkondlik lepitaja määratakse konkreetse töötüli lahendamiseks Lepitusmenetlus: 1. asjaolude väljaselgitamine 2. lepitusettepanek 3. lepituskoosolek 4. kokkuleppe protokoll on täitmiseks kohustuslik 5. kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti 6
seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel. Niisugune palgata puhkus antakse töötaja soovil. Sisseastumiseksamiteks antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks. Muudel loetletud juhtudel antakse palgata puhkust kuni 14 päeva tööaasta keskel poolte kokkuleppega määratud aja. Kõik vaidlused võib lahendada kohtu korras. Töötülid Streik on niisugune töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on selline töökatkestus, mis toimub tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Nii streigi 22 By Matti `98
nimetatud asutuses või organisatsioonis töölepingu alusel, välja arvatud päästeasutuses töölepingu alusel töötavad päästetöötajad ning Kaitseministeeriumis, Kaitseressursside Ametis, Kaitseväes ja Kaitseliidus töölepingu alusel töötavad isikud. [RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013] (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus. (3) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik.
ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord. Osavõtt vabatahtlik. Streigid on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; 2) kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje ja päästeteenistuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus. (3) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ette võtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik.
Lepitajad võivad olla nii riiklikud kui ka paikkondlikud. Lepitaja on KTTLS kohaselt erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Riiklik lepitaja põhitöökoht ongi olla riiklik lepitaja, paikkondlikud lepitajad tegelevad töötülide poolte lepitamisega oma põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS. Alles siis, kui pooled on läbinud kõik kohustuslikud etapid, kuid leppimist ei ole saavutatud või üks pool ei pea saavutatud kokkuleppest kinni, tekib õigus korraldada streik või töösulg. Otsuse selle korraldamiseks teeb KTTLS kohaselt vastavalt töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit või tööandja. Tehtud otsusest teavitatakse
täitmiseks kohustuslik. Lepitajad võivad olla nii riiklikud kui ka paikkondlikud. Lepitaja on KTTLS kohaselt erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Riiklik lepitaja põhitöökoht ongi olla riiklik lepitaja, paikkondlikud lepitajad tegelevad töötülide poolte lepitamisega oma põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS. Alles siis, kui pooled on läbinud kõik kohustuslikud etapid, kuid leppimist ei ole saavutatud või üks pool ei pea saavutatud kokkuleppest kinni, tekib õigus korraldada streik või töösulg. Otsuse selle korraldamiseks teeb KTTLS kohaselt vastavalt töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit või tööandja. Tehtud otsusest teavitatakse KTTLS kohaselt teist töötüli poolt,
annaabi.ee 
