Tööpäevad kestavad keskmiselt 14 tundi, vaevalt jääb aega magamiseks. Töö iseenesest ei hõlma endas kirjatööd ega arvuti taga istumist, kui välja arvata umbkaudu ülepäevased raportid välismaal asuvale ülemusele. Kui antud isik on viibinud selles situatsioonis juba umbes nädala, saab ta kirja healt sõbralt, kellest pole ammu midagi kuulnud. Vastus sellele eeldaks midagi pisut põhjalikumat kui kaks lauset viisakust ja seega peab ta paremaks pigem vastamisega viivitada. Töösituatsioon jääb aga muutumatuks, vajalikku aega mingi isikliku sõnumi, isegi lühikese, kirjapanekuks ei ole. Katseisik ei ole oma sõpra unustanud, aga mida aeg edasi, seda pikemat vastust saadud kiri eeldaks. Pikapeale muutub igapäevane mõte sellele kohustusele aina ebameeldivamaks ja selle täitmine vastvalt vaevanõudvamaks. Seega võibki asi lõppeda sellega, et selleks ajaks kui pingeline töösituatsioon raugeb, on kirjutamiskohustus
motivatsioonitegurid. Esimesteks on näiteks töökeskkond, palk, suhted kolleegidega, järelvavlve kvaliteet. Motivatsioonifaktoriteks on näiteks tööalased saavutused, karjäärivõimalused, eneseareng, tunnustus. Hügeenifaktorite heaolu on oluline mitterahulolematuse jaoks, head motivatsioonitegurid tagavad tööga rahulolu. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Esimene situatsioon Esimene töösituatsioon, mida analüüsisime, juhtus avaliku sektori ettevõttes. Täpsemalt noortekeskuses, mille põhitegevusteks on ürituste ja laagrite korraldamine, vabatahtliku töö organiseerimine ning huviringide ja muu vabaaja veetmise võimaluste pakkumine 7-26-aastastele. Maja on avatud tasuta kõigile, ka vaesetest ja probleemsetes peredest lastele. Töötajad, kelle käitumisest lähtusime, kaotasid kolme kuu jooksul kontrolli oma töö üle, arendavad
Medikamentoosne farmakoloogiline ravi ei ole lõplikult läbi proovitud Aspergeri sündroomi puhul, aga suuremat optimismi on põhjustanud nn. serotoniini tagasihaaret pidurdavad ravimipreparaadid, kuna preparaadil on dokumenteeritud toime obsessiiv-kompulsiivse sündroomi ja depressiooni puhul, mis on Aspergeri sündroomi puhul sageli esinevad lisaprobleemid. Enamik Aspergeri sündroomiga isikuid ei vaja ravi selle traditsioonilises tähenduses. Kooli- ja töösituatsioon võib vajada mitmekülgset kohandamist, tugevaid külgi tuleb rõhutada. Medikamentoossel ravil on suhteliselt väike osa, kuid vahel võib sellest abi olla. Kõige olulisem on individuaalne suhtumine. Prognoos Aspergeri sündroomiga isikutel Prognoos on Aspergeri sündroomi puhul väga varieeruv. Paljud tulevad hästi toime, aga nende sotsiaalse lävimise võime on endiselt piiratud. Teisel suurel rühmal aga arenevad rasked psühhiaatrilised probleemid Aspergeri sündroomi esinemine
o Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) o Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised. J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon o Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon töösituatsioon Palgatase autoriteet Tööga kindlustatud, lepingud autonoomia Karjäärivõimalused kontroll Materiaalsed hüved vabaduse määr o Teenidusklass – kõrgemad valgekraed –
Meritokraatia - • meritokraatia – sotsiaalne korraldus, kus positsioone jagatakse vaba konkurentsi korras neile, kes nende täitmiseks kõige paremini sobivad. See lähtub õigluse põhimõttest ja on kasulik ka majanduslikus plaanis.Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthorp Klassifikatsioonisüsteem: • turusituatsioon(materiaalsedhüved ja üldised võimalused)palgamäär,karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim, autoriteet TEENISTUSKLASS Tipp-professionaalid, tippjuhid.Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised
Meritokraatia - • meritokraatia – sotsiaalne korraldus, kus positsioone jagatakse vaba konkurentsi korras neile, kes nende täitmiseks kõige paremini sobivad. See lähtub õigluse põhimõttest ja on kasulik ka majanduslikus plaanis. Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthorp Klassifikatsioonisüsteem: • turusituatsioon(materiaalsed hüved ja üldised võimalused)palgamäär, karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim, autoriteet TEENISTUSKLASS Tipp-professionaalid, tippjuhid. Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised
sots. positsiooni alusel. Omane suletud ühiskondadele, kastiühiskond, orjanduslik ühiskond Omandatud – tugineb individuaalsel panusel, omane avatud ühiskonnale Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthrope’i ametipositsioonil põhinev klassifikatsioon Turusituatsioon – Töösituatsioon; Inimesed – töökoht; Palgatase – autoriteet; tööga kindlustatus – autonoomsus; karjäärivõimalused – kontroll; Materiaalsed hüved, üldised võimalused elus – töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal John Goldthrope’i klassimudel Teenistusklass: (I) Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; (II) Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass: (III) Kontoritöötajad, müük ja teenindus, kantseleitöö; (IV)
rikkamate töödega. Teisalt on see otseselt seotud paatri meetodiga, kus kaastöötaja juhendab (Tepp 2007) Vestibüüli treening kujutab endast töösimulatsiooni, kus inimene sooritab tööülesandeid otsese järelvalve all selleks eraldi kohandatud kohas. Parimaks näiteks on siin ilmselt lennukipilootide või astronautide treening. Selle treeningu eeliseks on reaalse tööpinge puudumine, mida tegelik töösituatsioon põhjustab aga ka asjaolu, et lühema perioodi jooksul on võimalik omandada rohkem kogemusi, kuna pole vajadust duplitseerida olukordi. Selle meetodi puuduseks on asjaolu, et simulatsiooni tingimuste loomine on väga kulukas ja nende tegelik kasutamine on mõttekas ainult väga spetsiifiliste ülesannete puhul. (Scarpello jt 1995, 459) Selveris vestibüüli treeningut ei kasutata. Komitee või töögrupi meetod on personali arendamine töötajaid reaalseteks
annaabi.ee 
