TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond CÉLESTIN FREINET Ettekanne Koostanud Tallinn 2009 Celestin Freinet, praktiline töökool Celestine Freinet sündis 16 oktoobril 1986 aastal Garsis, väikses prantsuse külas, Itaalia piiri lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema.
V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema programmilise kõne "Meie sihid ja ülesanded", milles esitas oma pedagoogilised kavatsused ja vaated. Esinemise võtmesõnadeks olid "uuenduspedagoogika" ja "töökool". Võru seminar tekkis tühjale kohale, paljuski tuli alustada nullist. Ometi sündis väheste aastate jooksul omanäoline kool, millest sai kooliuuenduse keskus Eestis, seda tänu oma juhatajale, kellel tuli luua nii uut süsteemi kui ka kooli, kasvatada kaastöötajaid-õpetajaid ja kujundada ühiskondlikku arvamust. Direktori esmaseks ülesandeks oli kindlustada õppeasutus pädeva kaadriga ja luua tööks vajalikud tingimused. Ning alates 1922. aastast asusidki Võru
Oma pedagoogilise lähenemise arendas välja prantsuse külakooliõpetaja Celestin Freinet (1896- 1966), kes lähtus oma kunagisest koolikogemusest ja selle pedagoogika teket mõjutas ka tema haavatasaamine Esimese maailmasõjas. Freinet`juhtideeks oli: · kool peab kasvatama lapsed ja noored ühiskonna liikmeks; · kool on sotsiaalne kollektiiv ja seal peab valitsema võrdõiguslikkus, koostööd tehes õpitakse ühiskonna toimimist; · kool on töökool - õpilased planeerivad oma töö ise, teostavad selle ja hindavad koos teistega tulemusi; · tegevus lähtub lapse vajadustest ja eeldustest, pakkudes uudishimu ja avastamisrõõmu. Kasvatusteadus tegeleb erinevate probleemide ja nähtustega ning seal on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Kasvatusteadust võikski lühidalt määratleda kui kasvatust ja õpetamist uurivat teadust. Kasvatusteaduse eetika keskne mõiste on inimväärikus
peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11) Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13) Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt töökoolist selle mõiste laias tähenduses, hõlmates siia laste igasuguse tegevuse: lugemise, arvutamise, mängu, laulu, vaatluse, käsitöö, aiatöö- kõik mis kätt, silma ja mõistust arendab. Töö esineb kahes tähenduses: metoodilise printsiibina ja iseseisva õppeainena. Samuti toonitas ta, et üks ja seesama õpetaja peaks õpetama vähemalt neli aastat, see annab võimaluse õpetada õpilasi pikemate ajaüksuste kaupa. (Eisner 1985: 17-18)
peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11) Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13) Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt töökoolist selle mõiste laias tähenduses, hõlmates siia laste igasuguse tegevuse: lugemise, arvutamise, mängu, laulu, vaatluse, käsitöö, aiatöö- kõik mis kätt, silma ja mõistust arendab. Töö esineb kahes tähenduses: metoodilise printsiibina ja iseseisva õppeainena. Samuti toonitas ta, et üks ja seesama õpetaja peaks õpetama vähemalt neli aastat, see annab võimaluse õpetada õpilasi pikemate ajaüksuste kaupa. (Eisner 1985: 17-18)
Pestalozzi arvas, et õpetaja ülesanne on tagada õpilasele vaimu, hinge ja keha harmooniliselt arendavat keskkonda. Pestalozzi väärtustas tavapärase hariduse kõrval ka, moraalset ja religioosset kasvatust. (Unt, 2013). Kerschensteineri (1854-1932) sooviks oli luua kool, mis põhineb õpilase aktiivsusel ja iseseisvusel vastukaaluks nn "raamatukoolile". "Raamatukool" oli oma põhimõtteliselt verbaalsele ja õpetaja autoriteedil põhinevale kool. Selliseks kooliks sai töökool (sks Arbeitsschule). Liikumise peaesindajad olid pedagoogid Georg Kerschensteiner, Hugo Gaudig ning Paul Oestreich. Eelpoolnimetatud meeste seisukohad töökooli eesmärkide ja meetodite osas erinesid üksteisest. Kerschensteineri jaoks oli töökooli eesmärgiks riigi kodanikule (sks Staatsbürger) vajalike omaduste arendamine, milles ta nägi otsustavat rolli praktilisel käelisel tegevusel. (Unt, 2013). Töökoolis valmistati ette tüdrukuid ja poiss nende tulevaseks tööeluks
individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Uue liikumise märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja kultuurinähtusi tundma õppida komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Kõige enam tutvustas sel perioodil uusi seisukohti Tartu Õpetajate Seminari õpetaja C.H. Niggol. Tema vahendusel ilmus " Fröbel ja Montessori", " Töökool ja õppekool" ning viieosaline " Kasvatuse radadel". Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5
annaabi.ee 
