Henn Ahas Käsper Tääker Käämer Mugur Henn oli Käsper oli Tääker paistis Käämeril oli Mugur tundus olevat sunnitud tohutult olevat selline seisukoht,et Eestis pinnapealne.Ta nagu ei olema kahe isamaaline.Ted mees,kes on võitlemiseks ei oleks eriti kaalunud vahel.Kuigi a ei suutunud suuteline võidelda mitte enda oma võimalusi.Teda filmis polnud miski ükskõik kui maa eest vaid oldi rohkem nagu nii palju seda kõigutada
menuromaanil, mis tänaseks võtnud sisse kindla koha Eesti kirjandusklassikas ja mis annab tõetruu ja kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pataljon võitis selle lahingu ja seda mindi tähistama kirikusse, kus oli pidu. Sellel õhtul läks Ahas Marta juurde
4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni. Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, kes läksid sõtta, et Eesti riik püsima jääks. Nende seas olid ka Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased Ahas, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Konsap, Mugur ja Miljan. Need poisid kuulusid Tartu Vabatahtliku Pataljoni 2. rühma. Kui Sangla mõisa lähistel võeti positsioonid sisse, siis kõlasid püssipaugud ja poistele puges hirm naha vahele ning nad pistsid jooksu. Ahas kõige ees ja teised tema kannul. Kuna püssid olid joostes koormaks, siis visati need metsa alla. Käsper ja Tääker tõid teiste poiste püssid metsast ära ja nad olid natuke kurjad, et teised kohe jooksu panid, kui laske kuulsid
Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Koostas: Rauno Marks Ülevaade 4-osaline romaanisari I osa hakkas ilmuma ajalaehes joonealusena Tervikuna avaldati 1936. aastal Räägib Vabadussõjast ja koolipoiste osast selles Tugineb tegelikult asetleidnule ja Kivikase mälestustele Tegelased Pooldavad iseseisvat Pooldavad punaarmeed: Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper § Martinson raamatuhuviline, filosoof § Miljam lihtsameelne, suure söögiisuga §
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema.
toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult
toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult
Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- ...
„Nimed marmortahvlil“ Albert Kivikas Henn Ahas – Kommertskooli 7.klassi õpilane, vaesest perekonnast. Sõjas oli erapooletu. Tal oli kirg raamatute vastu. Ta elas oma korteris, koolilinna kaugemas agulis. Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tir...
( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult
kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas. Mõningad, nagu Tirmann, olid abroluutselt selle vastu. Arvas, et vägivaldselt ei saa kedagi saata. Suures vaidlushoos läksid kaklema Tääker ja Käämer, mis Ahasele ei meeldinud sugugi. Omakaitsesse jõudis umbes pool klassi. Ahas sinna ei läinud tal olid rahad otsas ja kõht kannatas tohutu nälga, samuti oli tal sees ka tugev kartus. Kuid siis saabus teada, inglased olid siiski jõudnud ning Tallinnlaste tuju läks paremaks. Igalpool oli kuulda suutükivägede kõmmutamist, mis tuli justkui aina lähemale ja lähemale. Paljud inimesed tahtsid linnast lahkuda, kuid saadi teada, et rongi ei tulegi. Ahasel soovitati koolimütsiga
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu
Raamatutöö Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Küsimused 1.Iseloomusta raamatust nelja tegelast 2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kog...
Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud olukorda, kus ta pidi valima oma riigi ja oma perekonna vahel
Millegipärast ma ei olnud seda filmi varem vaadanud, kuna arvasin, et see pole huvitav. Filmi tegevus toimub 1918-1920 aastatel, kui toimus Eesti Vabadussõda punaarmee okupatsiooni vastu. Peategelasteks on Kommertskooli seitsmenda klassi poisid kes teevad otsuse minna vabatahtlikena sõdima kodumaa eest. Lisaks Ahas Hennule on kesksel kohal Käsper kes on klassis liidriks, Käämer kes on kommunistlike vaadetega, Mugur, Kohlapuu, Konsap, Tääker, Konsap ja filossoofilistele mõtisklusetele kalduv Martinson. Aasta 1918. on tekkinud uus riik - Eesti Vabariik. Aga talvel tungib Nõukogude Venemaa Eestile kallale. Eesti Kaitsevägi kuulutab välja mobilisatsiooni, mis aga kukub läbi ja nii jääb loota vaid vabatahtlikele. Nii otsustavadki lõpuklassi poisid Käsperi üleskutsel minna sõdima kodumaa eest. Nad kõik on alles väga noored ja kõigil pole oma vaated veel välja kujunenud.
varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas. Mõningad, nagu Tirmann, olid abroluutselt selle vastu. Arvas, et vägivaldselt ei saa kedagi saata. Suures vaidlushoos läksid kaklema Tääker ja Käämer, mis Ahasele ei meeldinud sugugi. Omakaitsesse jõudis umbes pool klassi. Ahas sinna ei läinud tal olid rahad otsas ja kõht kannatas tohutu nälga, samuti oli tal sees ka tugev kartus. Kuid siis saabus teada, inglased olid siiski jõudnud ning Tallinnlaste tuju läks paremaks. Igalpool oli kuulda suutükivägede kõmmutamist, mis tuli justkui aina lähemale ja lähemale. Paljud inimesed tahtsid linnast lahkuda, kuid saadi teada, et rongi ei tulegi. Ahasel
Ahas oli esimestel päevadel enamasti üleval ning mõtles sellel ajal oma mõtteid. 18. Poisid käitusid oma esimeses lahingus ettearvamatult. Nad jooksid hirmununa mööda metsi ringi põgenedes vaenlase eest. Poisid jätsid ka oma varustuse vedelema, et pääseda eluga. Kaasa haarati asjad mis olid neile kõige kallimad ja lähedamal. Pärast tõid nad oma varustuse ära ning arutasid omavahel mida and olid valesti teinud, selle eest kandsid hoolt Käsper ja Tääker, kes olid poiste juhid. 19. Koos arutasid nad ning tulid otsusele, et vaenlase kätte ennast elusalt vangi ei anta ning võideldakse niikaua kuni võimalik. 20. Punased ei piinanud alguses kedagi, kuid järsku alustasid nad sellega. Piinamisviisid arenesid kiirelt ning lõpp kokkuvõteks olid need jõhkrad ja julmad. Punased torkisid vangidelt silmi tääkidega välja, kõrvad ja keeled lõikasid ära, käed ja jalaluud samuti, kes selle julma piinamiseviisi, aga üle elas see poodi lihtsalt
{14548}{14639}{y:i}Pea meeles, mis ema sulle ütles,|{y:i}sa oled meie pere lootus. {14907}{14972}{y:i}Mäletad, kuidas me sinuga|{y:i}naljapärast aja seisma panime? {15013}{15075}{y:i}Vot nüüd, vennas,|{y:i}on tõesti see aeg käes. {15079}{15188}{y:i}Tuleb teha mis tarvis.|{y:i}Meid ootab ees uus elu. {15341}{15390}Vabatahtlik Mugur! {15467}{15516}Vabatahtlik Konsap! {15552}{15601}Vabatahtlik Martinson! {15662}{15711}Vabatahtlik Miljan! {15815}{15864}Vabatahtlik Tääker! {15901}{15950}Vabatahtlik Kohlapuu! {15979}{16049}Härra kapten, 2. rühm|on täies koosseisus üles rivistatud! {16225}{16264}Siis on hästi. {18359}{18476}Näe! Seal on koolipoiss!|Järele talle! {18501}{18594}Keera paremale, järele talle!|Pea kinni! {18808}{18847}Järele talle! {19036}{19128}Pea kinni! Järele!|Tulge, tulge! Pea kinni! {20753}{20858}Meie väed jätsid linna maha punastele.|Linn jäi kaitseta. {20862}{20909}Ja siis tulistasid koolipoisid|inimeste pihta.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) 2.2 Osades Filmis mängivad EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX ja XXI lennu tudengid. Filmi peaosas mängivad inimesed on Nüganeni kursuse tudengid. (Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Priit Võigemast Henn Ahas Indrek Sammul Ants Ahas Hele Kõre Marta Alo Kõrve Käsper Ott Aardam Kohlapuu Karol Kuntsel Martinson Anti Reinthal Tääker Ott Sepp Mugur Mart Toome Miljan Argo Aadli Konsap Bert Raudsep Käämer Jaan Tätte kapten (Oskar Eller) Hannes Kaljujärv salgajuht Peter Franzén Sulo A. Kallio Guido Kangur Karakull Martin Veinmann pataljoniülem (Karl Einbund) Elmo Nüganen mängib soomusrongi ülemat. Näitlejaskond, kuhu kuulub ka 500 meest Eesti Kaitseväest, küünib ligi 1000 inimeseni, lisaks massistseenides osalevad vabatahtlikud. 2.3 Filmivõtted Haapsalus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
