Kehatüüp Alumine Õlgade kuju Kõrged õlad. Võõjoonekumerus Keskmisekumerusega Puusakumeruse kuju ja kõrgus Madala puusakumerusega Kehakuju profiilis eest Tasakaalus Kehakuju profiilis tagant Normaalne Rinnanäärme suurus 2e C Rinnapunkti kõrgus Jalgade kuju ja täidlus Normaalsed Kätekuju ja täidlus Normaalsed
noormeeste, meeste, naiste. Jalatsite suurustähistud. jalatsite suurustähistuses kasutatakse kolme põhilist süsteemi. ·sentimeeter süsteem - number märgib jala, pöia pikkust cm, jalats ise on käigu varu võrra pikem. ·stihh süsteem - nimetataks ka prantsuse süsteemiks number märgib jalatsi pikkust stihhides. ·tolli süsteem - aluseks on jalatsi pinsoli pikkus mis väljendatakse tollides, mõõt ühikusks on 13 tolli. ühe suurus numbri jalatsid võivad olla erineva täidlusega. täidlus oleneb jalalaba päkka osa laiusest ja jalalaba ümber mõõdust. täidlust tähistatakse numbri või tähega. keskmine täidlus on G mida kaugemal on täidlust tähistav täht tähistiku algusest seda suurem on täidlus
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky
Fourth level Fifth level VISKI asko Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel.
VISKI Kristiina Jaagus MT-09A Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski
V: Füüsilise arengu tähtsamad tunnused: kasv, rinnaümbermõõt, kehakaal. 4. Morfoloogilised kehaehitustunnused: kirjeldatavad tunnused, mõõdetavad tunnused. V: Kirjeldatavad: silmade, juuste ja naha värvus. Mõõdetavad: keha pikkus, kaal, rindkere ümbermõõt. 5. Kuidas koostatakse tüüpfiguuri mõõdutabelid? V: Tüüpfiguuride mõõtmete tabelid koostatakse massimõõtmis tulemuste järgi. 6. Naiste kehaehituse juhtivmõõdud. V: kasv, suurus(Rü III) ja täidlus (T= Pü-Rü III) 7. Keha iseloomustamine proportsiooni järgi. Inimese keha telgede ja tasapindade skeem. 8. Miks on vaja osata hinnata figuuri rõivaste projekteerimiseks? V: Tegumoe kooskõlastamiseks ja mõõtude võtmiseks. 9. Milline figuur on aluseks masstööstuses rõivaste tootmisel? V: Tüüpfiguur 10. Kuidas teostatakse antropomeetrilised mõõtmised figuuril? V: Kontaktselt, kaudselt (bodyscannerid) 11. Mõõtude tähistamine.
või volditud õlajoonel ning uuesti kokku tõmmatud varruka otstest ümber randme. Varajase üheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid lühikesed ning puhvis või ülevalt puhvis ning pikad ja ümber käe alt poolt puhvi. 1830ndatel muutus varruka puhv suuremaks, kui kunagi varem, mis nägi välja nagu lambajalg (prantsuse keeles kutsuti sellist varrukat gigot'iks). See stiil tuli tagasi moodi 1890ndatel. 1830ndatel oli ka moes varrukad, mille täidlus kukkus alla poole ning oli kokku tõmmatud ümber randme. 19. sajandi keskpaigas olid varrukad laiad alt poolt olles ainult kolmandikvarruka pikkusega. 1890ndatel lisaks gigot stiilis varrukale tulid moodi õhupalli kujuga varrukad. Need olid täidlased ülevalt ning ümber küünarvarre tihedalt. Ülevalt tehti neid tugevaks, et need oleksid ümarat kuju ning ei kroogitud kokku õlalt. Raglaanlõikelist varrukat, oma laskuva õlajoonega, hakati kandma mantlitel
.........................................................................................................................8 4. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE.......................................................................................9 4. 1. PUNASTE VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE...........................................................9 Mahlakus................................................................................................................................9 Täidlus.....................................................................................................................................9 Parkaine- ehk tanniinisisaldus..............................................................................................9 Eelnevast lähtudes saab punased veini jaotada kolme ossa:............................................10 4. 2. VALGETE VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE.........................................................10
· Välimus värvus, kirkus, südamik, kaar, viskoossus. · Aroom esimene aroom, teine aroom (pärast keerutamist) (puuviljad, tsitruselised, marjad, troopilised viljad, kuivatatud viljad, vürtsid, ürdid, animaalsus, suitsusus, alkohoolsus, lagrits, eukalüpt, sokolaad, puidusus, vanilje, pähkel, karamell, alusmets, muld, pärm, hallitus, arstirohi jne.) Mida tugev aroom, seda täidlasem vein. · Maitse algmaitse (täidlus, hape, värskus, magusus), keskmaitse (happelisus, marjasus), järelmaitse (hape, tanniinid, mõrusus, vürtsikus, alkohoolsus, mineraalsus), tasakaal. · Veini ehitus Veini mõistmiseks ja tema otstarbekohaseks nautimiseks ja sobitamiseks toiduga oleks tarvis mõista tegureid, mis mõjutavad veini põhiolemust. 1. Hape Annab veinile skeleti ja rühi ning toimib ka kui säilitusaine. Ilma happeta oleks vein lame, magus ja imal
Punased viinamarjad punased/roosad veinid Pinot Noir [pin'oo n'uaar] on üks tuntumaid Burgundia punaseid viinamarjasorte. See on üks vanemaid teadaolevaid veini tegemiseks kasutatud viinamarjasorte. Pinot Noir on maailmas laialdaselt levinud. Samas on Pinot Noir ka üks kapriissemaid sorte, mille levik toetub pigem selle populaarsusele kui kasvatamise kergusele. Pinot Noirist valmistatud vein on heledam punane kui enamiku teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem, täidlus on enamasti keskmine. Maitses domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas, vaarikas ja kirss. Merlot [merl'oo] on pärit Bordeaux'st. Bordeaux' regioonis on Merlot selgelt kõige rohkem kasvatatav viinamari. Seda kasvatatakse laialdaselt ka üle maailma. Merlot on maitselt pehmem ja täidlasem kui Cabernet Sauvignon ning sisaldab vähem parkhapet. Aroomis on mustsõstart ja ploomi. Cabernet Sauvignon on sammuti pärit Bordeaux'st. See on kõige tuntum punane viinamari maailmas
Maa: kopitanud, pärm, hallitus, kork, maa, tolm, seened SERVEERIMISTEMPERATUUR Madal temperatuur-happed, tanniinid Kõrge temperatuur: happed taanduvad, tanniinid muutuvad pehmeteks Kõrge temperatuur: võimendub alkohol ja puuviljasus. Üle 20 C ei olehea veini serveerida! Punavein: Suurem klaas Valge ja roosa vein: Väiksem klaas Dessertvein: Kitsas ja pikem väike klaas. Mida kangem on jook, seda väiksem ja kitsam peab olema klaas MAITSE EHITUS Algmaitse-intensiivsus, täidlus. Keskmaitse-peamiselt puuviljasus, rohkus Järelmaitse-happesus, tanniinisus, vürts, mõrudus, suits, alkohol, puit, kuivatatud marjad, pikkus..... Maitset mõjutab eelnev kogemus, koht, aeg, aastaaeg, seltskond, toidu sobivus. VEINI VÄLIMUS Kirgas-selge, läbipaistev vein. Kui vein on hägune, vein võib olla riknenud Värvus-valmistus stiil, küpsus, sügavus. Värvus sõltub viinamarjasordist. Viskoossus-alkohol, kuivained, suhkur, glütseriinid, viitab täidlusele.
Pinot Meunier- Kõige vähem tuntud, kuid kõige laialdasemalt kasvatatud viinamari Champagne´is. Krug on uhke Pinot Meunier´ osatähtsuse üle oma veinis. Pinot Noir- Burgundia klassikaline punane viinamari, kuid käitlemiseks üks tülikamaid sorte. Sellega näivad edu saavutavat vaid Uus- Meremaa ja mõned USA paikkonnad. Sellest valmistatus vein on heledam punane kui enamus teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem kui näiteks kabernees ja täidlus enamasti keskmine. Aroomis domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas ja kirss. Sangiovese- On tuntud Itaalia viinamarjasort, mille pärusmaa on Toskaanas ja eriti Chiantis. Veinid sellest marjast on enamasti parkainerikkad ja täidlased, kuid paljuski sõltub see konkreetse tootja tehnoloogiast. Aroomis tuntav tubaka, kirsi ja ploomi lõhna. Syrah/Shiraz- On Rhône´i jõe päritolu viinamarjasort, mis on eriti populaarne Austraalia veini valmistajate hulgas
(Ibid, s.a.) Pärast röstimist hoitakse kohviube jahedas kohas, et veel külge jäänud kestad eralduksid. Seejärel jahutatakse oad kiiresti, et säiliks võimalikult rikkalik maitse. Pärast jahutamist pakitakse kohvioad suuremõõtmelistesse pakenditesse ning siis on jäänud vaid viimane, lõpliku pakendamise ja tarnimise etapp. (Ibid) 4.5 Kohviubade jahvatamine Jahvatatud kohv oksüdeerub eriti kiiresti, mistõttu maitse intensiivsus ja täidlus vähenevad märgatavalt. Selle vältimiseks tuleb jahvatada ainult nii palju kohvi, kui seda antud hetkel vaja läheb. (King Coffee, s.a.) Et kohv oleks võimalikult maitsev, on äärmiselt oluline valida õige jahvatusjämedus. Peene või jäme jahvatus sõltub valmistatavast kohvijoogist. Espresso valmistamisviisile on omane väga peene jahvatusega kohv. Kohvi lühikese valmistusaja jooksul lastakse väikesel veehulgal suure rõhu all jahvatatud kohvist läbi joosta
sisemise rõhu toimel välja. Tasakaalustamine. Enne pudeli sulgemist lisatakse vahuveinile veini ja suhkrusiirupi segu, mis aitab valminud jooki tasakaalustada ja saavutada soovitud magusust. Teised meetodid Charmat meetod. Erinevus traditsioonilisest meetodist seisneb selles, et teine kääritamine toimub suures survetankis. Peale teist kääritamist jook jahutatakse ja selgitatakse. Peale suhkru lisamist villitakse vein surve all pudelisse. Maitserikkus ja täidlus, mis on omane pudelis kääritatud (setetel laagerdunud) vahuveinile, jääb puudu, see-eest on veini hind märkimisväärselt odavam. Jätkuvmeetod. Endise NLi inseneride poolt leiutatud meetod, mida kasutatakse praegu ka näiteks Saksamaal ja Portugalis. Protsess toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse tooraine (baasvein, suhkur ja pärm) ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein
annaabi.ee 
