1925. aastal kolis Armstrong tagasi Chigacosse, kus ta mängis oma naise bändis ja lisaks ka mitmes orkestris. Samal aastal salvestas ta ka esimesed laulud oma bändiga Hot Five. See oli esimene kord kui Armstrong salvestas lugusid oma nime all. Hot Five´i ja Hot Seven´it peetakse senini absoluutseks dsässi klassikaks. Hot Five ei esinenud kunagi laval, aga jätkas salvestamisega kuni 1928. Armstrong oli saanud 1929. aastaks suureks staariks. Ta tuuritas USAs ringi oma sõuga ,,Hot Chocolates". Lisaks esines ta vahel ka Luis Russelli orkestris. 1931. aasta juunis läks Armstrong tagasi New Orelansi, kus teda tervitati nagu kangelast. Kahjuks ilmnes ka rassismi probleeme, sest kohalik raadio keeldus reklaamimast Armstrongi heategevus kontserti. 1932. aastal läks Armstrong Inglismaale, kus tal läks väga hästi. Järgmised kolm aastat oli Armstrong kogu aeg reisil. Ta esines igalpool USAs, lisaks ka Hollandis, Rootsis, Norras,
jazz muusikaga tegelema. ● Parker hakkas mängima saksofoni 11-aastaselt ning 14-aastaselt liitus ta kooli bändiga kasutades koolist renditud instrumente. ● Tema suurimaks eeskujuks tol ajal oli noor trombooni mängija, kes õpetas talle põhitõdesid improvisatsioonis. Varajane karjäär: ● 1930. aastate lõpus hakkas Parker hoolega harjutama improvisatsiooni. ● Aastal 1938, Parker liitus pianist Jay McShann`i bändiga. ● Bänd tuuritas ööklubides ja mujal edelas, samuti Chicagos ja New York`is. ● Parker sai morfiinist sõltuvuse haiglas pärast auto õnnetus, ja hiljem sai sõltuvuse heroiinist. Elulugu ja surm: ● 1942. Parker lahkus McShann`i bändist ning mängis ühe aasta jooksul Earl Hines. ● Hiljem hakkas ta mängima duona ühe Earl Hines`i muusiku Dizzy Gillespie´ga. ● Hiljem mängis ta veel paljudes teistes bändides kuni oma surmani.
mängis New Yorgis ja Los Angeleses, olles vahetanud trompeti lühiajaliselt flüügelhorni vastu. Tollest perioodist pärinevad mitmed suurepärased albumid. 1960. aastate lõpul algasid Bakeri probleemid hambumusega. Asi läks niivõrd hulluks, et ta pidi hakkama kasutama hambaproteese ning 1970. aastateks oli mees juba trompetimänguga lõpetanud. 1973. aasta novembris tegi metadooniraviga oma narkosõltuvuse kontrolli alla saanud Baker comeback'i ühes New Yorgi klubis. Sellel kümnendil tuuritas Baker veel korduvalt ringi Euroopas. Chet Bakeri diskograafia on suur, ent ebaühtlase tasemega. Osaliselt on see seotud tema sõltuvusprobleemide ja pideva rahapuudusega. Kasutatud kirjandus: http://media.onsugar.com/files/ons1/257/2570811/07_2009/image_7.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Chet_Baker
Queeniga liitus ta 1984. Ta mängis seal klahvpille. Ta oseles Roger Taylori kõrvalprojektiga The Cross ja ka Brian May Bandiga kui nad tuuritasid 1993 ja 1998. Kui Queen uuesti 2004 aastal kokku tuli sai Spike nende basskitarristiks. Paul Rogers Sündis 17 Detsember 1949 Middlesbroughis. Ta mängis bassi kohalikus bandis The Roadrunners. Rogers tegi oma järgmise bandi Bad Company koos Mick Ralphsiga. Bad Company tuuritas edukalt 1973- 1982. Siis Rogers lahkus et oma noore perega aega viita. Queeniga liitus ta 2004 aastal ja nende nimeks sai Queen + Paul Rogers. Nad tuuritasid 2005 ja 2006 aasta. 2006 aasta suvel otsustas Paul keskenduda jälle oma soolokarjäärile.
"Annamemenõu", mis ilmus 14. oktoobril 2005. Plaadi lindistas ja pani kokku Arne Holm stuudios Music Works ning andis välja plaadifirma Nonsense Records. Selle albumiga sai bändist tõsiseltvõetav tegija Eesti muusikaturul. 2006.a Eesti muusikaauhindade jagamisel pretendeeris Ursula ,,Aasta Uustulija" tiitlile. 2006.a alguses avaldatud raadiosingel ja video loost ,,Tiffer" tõstis Ursula ,,Annamemenõu" albumi plaadimüügitabelite tippu. 2006 suvel andis Ursula üle 80 kontserdi ja tuuritas mööda Eestit koos Dagöga. Augustis 2006 salvestati bändi uus 14-looline plaat ja video esimesele singlile ,,Ehitaja". Albumi ,,Armastan end aeglaselt" andis 28. septembril 2006 välja MFM Records OÜ. Ka uus album oli lapsemeelne ja süüdimatult naiivne ega erinenud sellega debüüdist ,,Annamemenõu". Juunis 2007 lasi Ursula välja DVD ,,Kisub tantsuks". Kokku 98 minuti pikkune plaat sisaldas bändi muusikavideoid ,,Heiki" ja ,,Tiffer" koos
on bändi muusikastiil. Kas nad on nu metal või lihtsalt heavy metal? Kuna System of a Downil on väga vähe kitarri soolosid ja on tüüpiline nu metali laulu struktuur (salm, refrään, salm, sild, refrään), peaks ta olema nu metal. Lauludes on ka palju karjumisi ja mörinaid, mis on aga tüüpilised death metalile. Meedia nimetab System of a Downi nu metal bändiks, sest nende esimene album ilmus 90ndate keskel, millal oli nu metali õitseng. Peale selle tuuritas System Ozzfestil, kus on põhiliselt ainult nu metal bändid. System Of A Down sai hiljuti Grammy "Parim Hard Rocki kollektiiv" kategoorias lauluga B.Y.O.B. Albumid System Of A Down (1998) Kuulsamad laulud: Sugar ja Spiders Toxicity (2001) Kuulsamad laulud: Needles, X, Chop Suey!, Bounce, Shimmy, Psycho, Toxicity, Aerials Steal This Album (2002) korjab kokku laulud, mis jäid Toxicity'st välja. Kuulsamad laulud: Chick n' Stew, Nu Guns, I-E-A-I-A-I-O, Fuck The System, Innervision
,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus Londonis ja 1988 New Yorgis Webberi enda ,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni. 1980ndate keskel lõpetasid oma ,,Ooperifantoomi"ameerika helilooja ja luuletaja Maury Yeston ning liberist Arthur Kopit, kes kavatsesid muusikali etendada Broadwayl. Kuna aga Webber plaanis lavastada oma muusikali, loobuti mõttest kuni aastani 1991, mil tükk Houstonis menukalt esietendus. Just seda ,,Ooperifantoomi" versiooni nägi 2007.a Tallinna Linnahallis eesti muusikute esituses.
Kuni 1958. aastani lindistas Roy Sun stuudios lugusid stuudiobändi najal. Märtsis 1958 osales ta The Everly Brothersi showl, pärast mida neile ühe oma loo, "Claudette", andis. Roy sai lepingu Acuff-Rose Musicu ja RCA'ga, mis kestis 1959. aastani, pärast mida kirjutati leping Monument Recordsiga, kus lindistati aastaid mitmeid hitte. 1963. aastal käis Roy Inglismaa tuuril, kus tal hästi läks. Järgmisel aastal, 1964, salvestati Roy Orbisoni tuntuim hitt "Oh, Pretty Woman". Sel aastal tuuritas ta koos The Beach Boys'ga Austraalias, järgmisel aastal käis ta seal koos The Rolling Stones'ga. Samuti käis ta ka Euroopas. 1965. aastal kirjutati leping MGM'ga. 1966. aastal hukkus ta naine Claudette mootorrattaõnnetuses. Pärast seda osales ta filmis "The Fastest Guitar Alive". 1968. aastal Inglismaal tuuril olles kohtas Roy oma tulevast naist Barbara Anne Marie Wilhonnen Jacobsit. Kuu aja pärast hukkusid kaks
N.T. - mõlemad anti välja ainult Austraalias. Järgmisel aastal pandi mõlema põhjal kokku album USA ja Suurbritannia turu jaoks, mis kandis samuti nime High Voltage. 1976. aasta aprillis oli AC/DC esimene kontsert Euroopas - Londoni klubis The Red Cow. Sellest ajast hakkas bänd seal regulaarselt esinema ja sai populaarseks kohaliku publiku seas, kuna seostati punkliikumisega. Suurbritannias edu saavutamine pani aluse nende ülemaailmsele kuulsusele. Oktoobris tuuritas AC/DC Rainbow soojendusbändina Euroopas, mis sisaldas kontserte Taanis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Sveitsis ja Hollandis. 1977. aastal anti esimesed kontserdid USAs, kus AC/DC esines endiselt veel soojendusbändina. Üles astuti koos selliste esinejatega, nagu näiteks Moxy, Foreigner, Johnny Winter, KISS, Aerosmith, Styx ja Blue Oyster Cult. 1978. aastal anti välja album Powerage, mis suurendas bändi edu ja kuulajaskonda veelgi.
kõige edukamad, olid Hancockil nii finantsprobleemid kui ka muusikalised rahutused. Samuti segas teda tõsiasi, et inimesed ei mõistnud elektroonilist muusikat. Ta pani kokku uue bändi, mille nimeks sai The Headhunters. Nende album väljastati aastal 1973 ja see oli eepiline hitt ning see jõudis ka pop-muusika kuulajaskonnani kuigi sai palju kritiseerida jazzi fännidelt. Tema järgmised jazz-funk albumid 70-ndatel olid Man-Child (1975) ja Secrets(1976). Hilistel 70-ndatel tuuritas Hancock koos oma V.S.O.P pundiga, milles olid kõik Davise bändi liikmed, välja arvatud Davis ise. Oli tugev lootus, et Davis tahab nendega kunagi taasühineda, aga ta ei teinud seda kunagi. V.S.O.P väljastas 70-ndate lõpus mõned live-albumid nende seas VSOP (1976) ja VSOP: The Quintet (1977). Karjäär (80-ndad) 80-ndate alguses hakkas Hancock lindistama jazzist inspireeritud disko ja pop muusikat, alustades Sunlight albumiga. Hilisemad albumid said palju kriitikat
T.N.T. - mõlemad anti välja ainult Austraalias. Järgmisel aastal pandi mõlema põhjal kokku album USA ja Suurbritannia turu jaoks, mis kandis samuti nime High Voltage. 1976. aasta aprillis oli AC/DC esimene kontsert Euroopas - Londoni klubis The Red Cow. Sellest ajast hakkas bänd seal regulaarselt esinema ja sai populaarseks kohaliku publiku seas, kuna seostati punkliikumisega. Suurbritannias edu saavutamine pani aluse nende ülemaailmsele kuulsusele. Oktoobris tuuritas AC/DC Rainbow soojendusbändina Euroopas, mis sisaldas kontserte Taanis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Sveitsis ja Hollandis. 1977. aastal anti esimesed kontserdid USAs, kus AC/DC esines endiselt veel soojendusbändina. Üles astuti koos selliste esinejatega, nagu näiteks Moxy, Foreigner, Johnny Winter, KISS, Aerosmith, Styx ja Blue Oyster Cult. Bon Scotti surm 1980. aasta 19. veebruaril Londonis jõi Scott ohtralt ja jäi pärast sõbra autosse magama
Ka Rita Marley alustas lauljakarjääri ja sai maha suure hitiga "Pied Piper". 1971 aastal ilmus Londonis esimene The Waylersi album ,,Catch A Fire", mille andis välja plaadifirma Island Records. Mitte keegi ei teadnud, kes on Bob Marley ja The Wailers. Island Records otsustas, et bändi paremaks tutvustamiseks tuleks korraldada kontserttuur nii Inglismaal kui ka USA-s. 1973 aprillis saabuski The Wailers Inglismaale, tuuritas seal kolm kuud ja pöördus siis Jamaicale tagasi. 1975 veebruaris ilmus album ,,Natty Dread". Bunny ja Peter olid juba bändist lahkunud ja alustanud oma soolokarjääriga. Nende asemele tulid naistrio I-Threes. Naistrio koosseisus oli ka Rita Marley. Kui nad novembris 1975 naasesid Jamaicale, et anda ühine kontsert koos Stevie Wonderiga, olid nad saareriigi suurimad superstaarid. Järgmine, 1976 aastal ilmunud album ,,Rastaman Vibration" tõusis Ameerika edetabelite tippu
Püüdes saavutada iseseisvust, asutas grupp oma plaadimärgi Wail'N'Soul, kuid panid selle rahaliste raskuste tõttu juba 1967 aasta lõpus kinni. 1971 aastal ilmus Londonis esimene The Waylersi album ,,Catch A Fire", mille andis välja plaadifirma Island Records. Mitte keegi ei teadnud, kes on Bob Marley ja The Wailers. Island Records otsustas, et bändi paremaks tutvustamiseks tuleks korraldada kontserttuur nii Inglismaal kui ka USA-s. 1973 aprillis saabuski The Wailers Inglismaale, tuuritas seal kolm kuud ja pöördus siis Jamaicale tagasi. 1975 veebruaris ilmus album ,,Natty Dread". Bunny ja Peter olid juba bändist lahkunud ja alustanud oma soolokarjääriga. Nende asemele tulid naistrio I-Threes. Naistrio koosseisus oli ka Rita Marley. Kui nad novembris 1975 naasesid Jamaicale, et anda ühine kontsert koos Stevie Wonderiga, olid nad saareriigi suurimad superstaarid. Järgmine, 1976 aastal ilmunud album ,,Rastaman Vibration" tõusis Ameerika edetabelite tippu
Frankh hakkas Josephit koolitama muusikuks enda kodus. Joseph lahkus kodunt kui ta oli kuueaastane ja ei elanud enam mitte kunagi oma vanematega. Elu Frankhi juures ei olnud lihtne. Ta oli pidevalt näljane ja teda narriti tihti tema viletsate riiete pärast. Peale mõningast koolitust suutis Haydn juba mängida viiulit ja klavessiini. Georg von Ruetter, kes oli Viini Püha Stephani Katedraali muusikaline direktor oli see, kes tõi Haydni tähelepanu keskele. Ta tuuritas provintsides ja otsis andekaid kooripoisse. Haydn läbis Reutteri prooviesinemise ja 1740. aastal kolis ta Viini. Viinis töötas ta 9 aastat kooripoisina ja 1745 aastal koos oma noorema venna Micheal ´iga. Haydn elas Reutteri kodus koos veel viie poisiga. Ta õppis ladina keelt, viiulit, klahvistikku ja sai hääleõpet. Reutter andis ainult kaks tundi terve selle aja jooksul mil Haydn oli kooripoiss. Kuna Püha Stephan oli üks euroopa juhtivaid muusikakeskusi, siis suutis
Metsatöll oli üks nominentidest Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud konkursil „Keeletegu 2010“, mis selgitas välja parimad eesti keelt väärtustavad teod. Saavutati teine koht ning pälviti vabariigi presidendilt kiidusõnu eduka kontserttegevuse eest välismaal, tutvustades maailmas eestikeelsete laulude kaudu sellekeelset rahvast ja riiki. 2012. aastal andis Metsatöll kontserte Eestis, Soomes ja Lätis ning sügisel tuuritas koos bändidega Korpiklaani (FIN), Tyr (FRO) ja Moonsorrow (FIN) kuu aega Põhja-Ameerikas, kus anti 26 kontserti. Ilmus DVD „Tuska“, mis salvestati Helsingis festivalil Tuska Open Air 2012. 2013. aasta algas bändile huvitavalt – anti kaks kontserti Afganistanis Helmandi provintsis Eesti, USA, Suurbritannia ja Taani sõduritele. Järgnes pikk Euroopa tuur koos bändiga Korpiklaani (FIN), kus anti 40 kontserti 15 riigis
Üheks tema meeldejäävaks ütluseks saab kindlasti tsitaat Raadio2 muusikaauhindade jagamiselt : ,,Aitäh mulle teie kõigi poolt!" . Kolmandaks ei tohiks mainimata jätta Laura Põldveret. Temagi kuulus ansambli Suntribe koosseisu. Laura on võitnud saate ,,Kaks takti ette" ja osalenud kolm korda Eesti Eurovisioonil. Veel on lauljatar käinud Ameerikas dzässi õppimas. Käesolev aasta oli Laura jaoks edukas. Ta andis välja debüütalbumi ,,Muusa" ja tuuritas koos Raivo Tafenauga mööda Eestit. Praegust hitti ,,Lihtsad asjad" , võib julgelt nimetada dzässivarjundiga poplauluks. ,,Sellel suveööl pole torme tuuli, sel suveööl pole laineid suuri.." Just nii algab ilmatüdrukust lauljatar Niki uusim hitt. Esimene laul ,,Sa oled see kes jääb" on vene lauljatari Sanna Friske lugu. Niki laulude läbivaks teemaks on armastus ja ilm. Tema
Holiday ja ta grupile( kaasa arvatud trompetimängija Roy Eldrige, alt Johnny Hodges 2 ning tenorid Ben Webster ja Chu Berry) muutsid nad magedad laulud nagu "What a Little Moonlight Can Do", "Twenty-Four Hours a Day" ja "If You Were Mine" energiliseks. Ideaalne jazzansambel ja Holiday vokaalsus tegi nad päris populaarseks Columbias, Brunswickis ja Vocalionis. 1936. aastal Holiday tuuritas ringi Jimmie Luncefordi ja ka Flecther Hendersoni grupiga, hiljem pöördus tagasi New Yorki. 1937. aasta jaanuaris lindistas Billie mitu numbrit koos grupiga Count Basie's Orchestra, kes oli välja välja nopitud Hammondi uutest leidudest. Kolmik- Billie Holiday, Tenor Lester Young, kes põgusalt teadis Billiet juba paar aastat ja trompetimängija Buck Clayton, kes kiindus väga Billiesse- tegi endi parimad palad just nimelt koos
sellest hoolimata üritas ta võõrutada Holidayd narkootikumidest. Holiday keeldus ning tema surma hetkeks olid nad lahus. Tema hilisemad lindistused näitavad, et tema hääl muutus järjest hapramaks, kuid ei kaotanud kunagi seda äratuntavust ning eripära, mis tema algusest peale kuulsaks oli teinud. 10. novembril 1956 müüs Holiday välja kaks kontserti Carnegie Hallis. Selle laiv lindistused avaldati 1961. aastal Inglimaal ning see sisaldas Holiday suurimaid hitte. Ta tuuritas ka Euroopas, 1954. aastal ning viis aastat hiljem Euroopasse naastes tegi ta oma ainsa teles üleastumise Euroopa televisioonis Granada's Chelsea at Nine saates Londonis. 31. mail 1959. aastal viidi ta Metropolitani haiglasse New Yorgis, maksa- ja südamehaiguste tõttu. Politseinikud olid pandud tema ukse juurde valvama ning teda süüdistati kolmandat korda narkootikumide omamises, kui ta lamas oma surivoodil. Tema toa otsisid läbi autoriteedid ning ta
ja nende jäädavalt klassikapalade hulka arvamiseni. Nii plaatidel kui live-esinemistel, nii filmides, raadios kui televisioonis laulis ta tuntud laule demonstreerides nende aegumatut võlu/ilu. Tuletõrjuja poeg Sinatra jättis abituuriumi aastal kooli pooleli selleks, et teha karjääri muusikas. 1935. aasta septembris esines ta Hoboken Four vokaalgrupi liikmena raadiosaates ,,Major Bowes Original Amateur Hour". Rühm võitis selle raadiovõistluse ja tuuritas koos Bowes`iga. Seejärel sai Sinatra tööd laulva ettekandja ja MC-na New Yorgi Englewoodi Rustic Cabin`is. Ta laulis seal ka 1939. aasta kevadel, kus teda kuulis raadio vahendusel trompetimängija Harry James, kes oli just peale Benny Goodmanist lahku löömist alustanud oma big bandiga. James palkas Sinatra ja 13. juulil 1939. aastal tegi värske laulja oma esimese salvestuse. Aaasta lõpus võttis Sinatra vastu pakkumise veel edukamalt bändi juhilt Tommy Dorsey`lt, minnes 1940
annaabi.ee 
