Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid); Puuviljad (värskelt, hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena). Maitsestamine Maitsestatakse vähe: veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Toitude valmistamine Jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid; Põlised vene magustoidud on kissell, kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised; Soojad suupisted on laialt levinud
selgrootuid. • Limuste hõimkonda kuulub kaheksa klassi: • Karbid (Bivalvia) • Kõhtjalgsed ehk teod (Gastropoda) • Peajalgsed (Cephalopoda) • Lasnjalgsed (Scaphopoda) • Vagellimused (Aplacophora) • Torbiklimused (Monoplacophora Rannakarpide kasvatamine VETIKAKASVATUS Multitroofne vesiviljelus KALAKASVATUS Vee läbivoolul põhinev vesiviljelus Vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus KAAVIAR • Musta kalamarja saadakse peamiselt tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt. Hinnatuim on sterleti mari, mida nimetatakse ka kuldmarjaks; kõige suureteralisem on beluuga mari. • Maailma kalleimaks kaaviariks peetakse Iraanis turustatavat kaaviarisorti Almas. See saadakse beluugadelt, kes on üle 100 aasta vanad ja see on peaaegu valget(!) värvi. Almas’i hind on enam kui 20 000 dollarit kilo eest ja seda turustatakse kullast valtsitud
Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. KALA. kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. LEIB JA TERAVILJAD. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik erinevaid pannkooke, kulebjaakad, nuudli- ja pärmitaignast klimbid, mis võivad olla küpsetatud, keedetud, praetud, täidetud ükskõik millega kapsast lihani, seentest puuviljadeni. Erinevaid
Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast. Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne. Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt Kalamari ja niisk – emased ja isased sugurakud Kalakasvatus Eestis kasvatatakse vene tuura, elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees. Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari PUNANE KALAMARI Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga
punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. · Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik erinevaid pannkooke, kulebjaakad, nuudli ja pärmitaignast klimbid, mis võivad olla küpsetatud, keedetud, praetud, täidetud
või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. 2.4. Kala. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. 2.5.Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik erinevaid pannkooke, kulebjaakad, nuudli- ja pärmitaignast klimbid, mis võivad olla küpsetatud, keedetud, praetud, täidetud ükskõik millega kapsast lihani, seentest puuviljadeni
kaladelt nototeenia, tuun, mintai jt. Kalamari on kõrge toiteväärtusega, sisaldades 20...40% põhiliselt täisväärtuslikke valke, kuni 20% rasva, palju vitamiine ja mineraalaineid. T u u r a m a r i on kõige hinnalisem. Selle värvus on helehallist (parim) mustani (madalaima kvaliteediga). Nimetus "must kalamari" ei ole seega täpne. Kõige 15 väärtuslikumaks loetakse tuuralt, beluugalt ja sevrjuugalt saadud marja. Kvaliteetsel tuuramarjal peab olema spetsiifiline lõhn. Lõhna puudumine või rääsunud lõhn viitavad madalale kvaliteedile. Töötlemise järgi jaguneb teraliseks (parim), pressitud ja pumpides (marjakotis terad ümbritsetud sidekoest kestaga) marjaks. P u n a s t k a l a m a r j a saadakse Kaug-Ida lõhelastelt. Parimaks loetakse gorbuusa ja keta marja. Värvus heleoranzist (parim) punaseni. Kõrgema kvaliteediga mari
mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik erinevaid pannkooke, kulebjaakad, nuudli ja pärmitaignast klimbid, mis võivad olla küpsetatud, keedetud, praetud, täidetud ükskõik millega kapsast lihani, seentest puuviljadeni
annaabi.ee 
