Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse
15.Nimeta viis rahvusvahelise julgeoleku ohtu koos konkreetsete nõidetega. Kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast välja. Kreeka Autoritaarsed riigid, mis piiravad kodanike põhiõigusi. Põhja-Korea Loodusressursside nappus, katastroofid. Valitsemisvõimetud riigid, soodustavad terrorismi. Nigeeria Boko Haram Terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus. Al Qaeda 9/11 16.Nimeta 8 maailma tuumariiki. USA, Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea 17.Millega tegeleb Ühinenud Rahvaste Organisatsioon? Millised 5 riiki kuuluvad Julgeolekunõukogu alaliste riikide hulka? rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina 18
Inglased lõhkasid esimese aatomipommi viiendal oktoobril 1952. aastal. Nende esimene vesinikupomm lõhkes kaheksandal novembril 1957. aastal. Suurbritannia oli esimene, kes laskis viieteistkümnendal septembril 1966 vette raketiallveelaeva, ning mis kandis nime ,,Resulution". 1960. aastal lisandus neljas tuumariik milleks oli Prantsusmaa. Nende esimese aatomipommi katsetus toimus kolmandal veebruaril 1960. Aastaks 1961. oli maailmas juba neli tuumariiki. USA-l oli 1961. aastaks 24126 tuumalõhkeseadet. Nõukogude Liidus aga 2500 tuumalõhkeseadet. Suurbritannial oli viiskümmend tuumalõhkeseadet. Prantsusmaal oli ainuke aatomipomm, mille nad esimesel katsetustel kolmeteistkümnendal veebruaril 1960 aatomiteks lasksid ja nende esimene vesinikupomm tuli 1968. aastal. 1964. aastal liitus Hiina viiendaks tuumarelvariigiks. 1967. aasta seitsmeteistkümnendal juunil lasti Hiinas taeva poole esimene vesinikupomm.
Tuumarelva katseid tegid veel Prantsusmaa 1960. Aastal, Hiina 1964. Aastal ning Nõukogude Liit. Nõukogude Liit lõhkas ajaloo kõige võimsama vesinikupommi Tsaar-Pomm 30. oktoobril 1961, mille hävitusjõud oli 58 megatonni. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõudis 1995. aastal kohest keeldu tuumakatsetustele ja soovis tuumarelvastuse desarmeerimist. Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga on kokku liitunud 190 riigi, kaasarvatud viis tuumariiki, 5 KOKKUVÕTE Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Massihävitusrelvade pealiigid on bioloogiline relv, keemiarelv ja tuumarelv. Bioloogilist relva on kõige lihtsam välja töödata, seda võib teha igas biotehnoloogialaboris.
Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega nimetada ka aatomi- ehk tuumasajandiks. Sündis aatomifüüsika. Tänaseks on maailmas kokku plahvatanud üle 2000 tuumapommi. Sõjategevuses ainult kaks (Hiroshima ja Nagasaki Jaapani linnades 1945. aastal). Külma sõja ajal oli maailmas 6 tuumariiki- Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, India. (Õun, 2008, lk 64) Külma sõja suurimaks probleemiks oli võidurelvastumine- nii NSVL kui ka USA hakkasid tootma kontinendivahelisi rakke, mis võisid saata tuumalõhkelaenguid igasse maailma nurka. Vastaspoolt hoiti pidevas hirmus. Tuumafüüsikud said aru tuumapommidega kaasnevast sügavamast poolest ja et nüüd on võimalik ka ''isetehtud'' maailmalõpp. 1. Tuumapommid
ebastabiilsust; energiaressursside nappus; puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik; terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus; küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4.11 Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid Globaalsete keskkonnaprobleemide puhul on üheks keskseks teemaks kliimamuutused, mille tulemusel kannatavad mitmed piirkonnad sagedamini loodusõnnetuste all. Kliima soojenemise üheks põhjuseks on kasvav CO2 tootmine. Arengumaad leiavad aga, et jõudmaks elustandardis arenenud riikidega võrdsemale tasemele,
lõhustumisel või liitumisel eralduvat energiat. Stockholmi rahvusvahelise rahu-instituudi(SIPRI) andmetel on üle maailma kasutusvalmis rohkem kui 5000 tuumarelva ning neist 2000 hoitakse kõrgendatud valmisolekus.Kaheksa 6 Talvari.A Bioloogiline Oht 1[HTTP://] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16866/9789985671757.pdf? sequence=1(5.10.2011) 6 maailma suurimat tuumariiki on Suurbrittania,Hiina,Prantsusmaa,India,Iisrael,Pakistan, Venemaa ja USA ning neil kokku on rohkem kui 20500 lõhkepead.7 Ka tuumarelvast rääkides võime öelda,et suureks probleemiks on kerkinud rahvusvaheline terrorism,ning mõningates maades toetatakse seda riiklikult.Seetõttu on väga olulisel kohal igasugused lepingud,mis tõkestavad Tuumarelva levikut,aga nendest lepingutest on kasu ainult juhul kui kõik riigid peavad kinni rahvusvahelisel tasemel võetud kohustustest
- 2.sept. 1945 - Jaapani kapitulatsioon USA vägede ülemjuhatajale McArthur’ile Ajalugu – Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 – 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse
NB! Üldiselt Reagani presidendiks oleku ajal so. 1980. aastatel USA ja NSV Liidu suhted halvenesid. Reagan nimetas NSV Liitu "kurjuse impeeriumiks" (Afganistani sõja pärast), mille pärast NSV Liit eriti pahandas. · 1991 juulis kirjutasid USA (G. Bush) ja NSV Liit (M. Gorbatsov) START-1 lepingule alla . Lepinguga vähendati mõlema riigi tuumarakettide ja pommitajate arvu 1/3 võrra. · 1991. aasta lõpul NSV Liit lagunes ja sellega seoses tekkis neli uut tuumariiki Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Kasahstan. 1992 kõik need neli riiki ratifitseerisid (=kiitsid heaks, kinnitasid) START-1 lepingu ja asusid tuumarelvi hävitama. · 1993 sõlmiti USA ja Venemaa vahel START-2 leping, millega taas tuumarelvastust vähendati. NB! NSV Liidu lagunemisega 1991. aasta lõpul lõppes külm sõda. Konfliktid maailmas siiski jätkuvad.
Puudutab nii tavarelvastust kui ka tuumarelvasid. USA sai tuumarelva 1945. aastal. NSVL sai tuumarelva 1949. aastal. NSVL õnnestus mõned USA tuumarelva väljatöötajad ära osta ja müüsid osad valmistamise põhimõtted maha. Õhutõrjesüsteemid ja raketitõrjesüsteemid. Peale tuumarelva valmistamist, hakati tegelema selle arendamisega. 1963. aastal sõlmiti aga tuumarelva katsetus keeld. Liitusid: USA, NSVL ja Inglismaa. Ei liitunud kaks toonast tuumariiki: Prantsusmaa ja Hiina. Keelati tuumarelva katsetamine atmosfääris, vee all ja kosmoses. Ainult võis katsetada maa all. Prantsusmaa katsetas Mururoa atollil. Kummalgi poolel tekkisid toetuseks sõjalis-poliitilised liidud. NATO 1949 lääne riikide poolel, Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 1955 ida pool. Pinge lõdvendus: ida ja lääne suhete jahtumine. Tulenes võimalik sellest, et USAl polnud õnnestunud kommunismi kukutada: tuleb koos eksisteerida. NSVL pani tähele, et pole
annaabi.ee 
