enamus Hiina 5. Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjendage oma seisukohta. Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid teised NATO liikmesriigid Ida-Euroopat kaitsnud NVSLi kallaletungi eest. 6. Kes võidurelvastumisepoliitikast võitsid ja kes kaotasid? Põhjendage. Võitis NSVL – likvideeris lõplikult mahajäämuse tuumarelvastuses Kaotasid lääneriigid – kunagine edu minetatud
kommunistide võimu alla sattumine. Marshalli plaan seisnes selles, et USA annab rahalist abi Lääne-Euroopa riikidele sõjapurustuste taastamiseks (12,5 miljardit $, laen + tagastamatu abi). 4. Millised olid pingelõdvenduse põhjused, kuidas muutusid pingelõdvenduse ajal USA- NSVL, USA-Hiina RV suhted, milles seisnes Helsingi nõupidamise tähtsus? Pingelõdvenduse (detente) põhjusteks olid uus tase ja tasakaal tava- ja tuumarelvastuses, uute võtmeisikute võimulolek, välispoliitiliste doktriinide muutmine ning majanduskriis. USA-NSVL suhted paranesid oluliselt, loodi tuumarelvastuse piiramise lepingud (1972, 1979). USA-Hiina RV suhted normaliseerusid. Helsingi nõupidamise (Helsingi protsessi) tähtsus seisnes selles, et loodeti parandada idabloki ja lääneriikide vahelisi suhteid. 5. Millal, kelle vahel toimus, milles seisnes, kuidas lõppesid: Berliini blokaad, Korea
1950. aastate jooksul oli USA maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga harjunud. Selle rolli võttis USA enda peale mitte niivõrd omal tahtel, kuivõrd ajalooliste asjaolude sunnil. Selle rolliga kaasnesid suured kulutused, mis olid seotud võidu relvastumisega ning osalemisega nn väikestes sõdades. USA andis majanduslikku abi Lääne-Euroopa riikidele. USA toetas kohalikke väikesõdu. Kosmose vallutamine. Juhtiv roll tuumarelvastuses, tuumasõja ärahoidmises. 3. Mis oli ühist Lääne-Euroopa ja USA arengus aastatel 1955-85? Millised olid erinevused? ÜHINE: 1950-60 aastatel toimus majanduskasv, mis omakorda tõi kaasa elatustaseme kasvu ning kommunistliku mõjuvõimu vähenemise. 1970. aastatel tabas majanduslangus Põhjused ja poliitilised tagajärjed olid sarnased: - Ühiskonnas toimus nihe paremale - Kärbiti sotsiaalprogramme - Taganeti üldise heaoluriigi põhimõttest
(Stalin hakkas kiirendada oma tuumarelva loomist) 1949 aastal lõi NSVL oma pommi, sest USA-l puudutasid salajased dokumendid tumapommi tootmist. 1952 aastal Ühendriigid lõid vesiniku- ehk termopommi, järgmisel aastal NSVL ka. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne. Loodi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende tootmisega likvideeris NSV Liit täielikult oma mahajäämise tuumarelvastuses, Lääs aga oli oma kunagise eduseisu minetanud. Keegi ei võitnud, sest NSVL-l oli rohkem rakette ja tankid, õhukairsed, aga USA-l rohkem lõhkpead ja lennukeid. 9, Kirjelda demokraatia laienemist ja ilminguid Lääneriikides. Too näiteid erinevatest riikidest. Teise maailmasõja järel laines demokraatia paljudes Euroopa riikides, mitmes Kolmanda Maailma riikides ja isegi Jaapanis tänu Ameerika survele. Poliitilises elus sai osaleda üha
edukalt oma pommi. 1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva- vesinikutuumapommi. Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. Esialgu plaaniti tuumapommide transportimist lennukitega, kuid 1950.aastatel hakati tootma kontinentide vahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvade arendamisega likvideeris NSV Liit oma maha jäämise tuumarelvastuses, Lääs oli aga oma kunagise eduseisu minetanud. Lääneriigid pidid relvastumise kõrval mõtlema ka oma kodanike heaolule, NSV Liidu juhtkond pööras aga oma inimeste vajadustele vähe tähelepanu. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävitamise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Trumani doktriin ja Marshalli plaan TRUMANI DOKTRIIN (1947) Stalin sai soovis likvideerida viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas,
NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid, 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. Aastal katsetas USA võimsamat relva vesinik- ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 13.Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad (24.juuni 1948 12.mai 1949) Läänes usuti, et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avad, aga Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja
Marshalli plaani mõjul kasvas abi vastuvõtnud riikide koguprodukt, see aitas stabiliseerida poliitilist olukorda ning inspireeris Euroopa riike ise hiljem arenguriikidele abi andma. Külma sõja mõju Euroopa arengule VÄLJUND NÄITED Luuretegevus KGB vs CIA Ideoloogiline võitlus ja propaganda Kommunism vs. demokraatia Võidurelvastumine USA-l ülekaal tuumarelvastuses, NSVL-il tavarelvastuses. Üksteise võidu loodi sõjalisi organisatsioone: NATO vs. VLO Konfliktid Poola kriisid, Berliini kriis, Praha kevad jne. Doktriinid Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin, Eisenhoweri doktriin e tagasitõrjumisdoktriin,
· Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. · 1952. aastal katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva vesiniku- ehk termotuumapommi, järgmisel aastal ka NSV Liit. · Hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. NSV Liit likvideeris seega oma mahajäämuse tuumarelvastuses. · Tähesõdade programm eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. · Desarmeerimine = relvistutamine ehk relvituks tegemine relvajõudude ja relvastuse vähendamine või kaotamine. Helsingi protsess 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi. 1. Esimeses etaps osalesid välisministrid. 2
annaabi.ee 
