15.Ülesanded poolestusaja arvutamine,nihkereegel *Rad isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Mitu korda väheneb radioaktiivsete aatomite arv 3-e ööpäevaga? 8 korda 14.Kiirguse kahjulikkuse mõõtmine,ühikud *neeldumisdoos grei Gy; biodoos e kiiritusdoos siivert SV; bekrell Bq 13Tuumafüüsika rakendusi *Kütus, elektrienergia; Arheoloogia; Teaduses uute ainete tootmiseks; Meditsiinis raviks ja röntgenis; Tuumarelvades; Allveelaevades 12.Mis on sünteesireaktsioonid-tekkimise tingimused. *Kergete tuumade ühinemine. 1)Kõrge temp 2)Kõrge rõhk 10.Kriitiline mass, paljunemistegur. *Kriitiline mass aine mass, milles n0 paljunemistegur on suurem kui 1 *Paljunemistegur kirjeldab reaktsiooni kulgemist 9.Raskete tuumade lõhustumine-ahelreaktsioon.Mis tekivad,miks eralduvad neutronid? *Ahelreaktsioon nähtus, kus reaktsioon põhjustab sellesema reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel
Anti-Ballistic Missile Treaty, mis piirab ballistiliste rakettide tootmist. 2.Ehitus 2.1 Tuumareaktsioon Üks tuumareaktsooni valemitest on: Kui vaba neutron tabab uraani aatomituuma, aatomituum lõhestub ja tekitab kaks uut aatomit ning neutroneid.Protseduur on ammendamatu. Poolitatud tuumad säilivad kuni 200 000 aastat. 2.2 Tuumakütused Tuumarelvades kasutatakse Uraani isotoope: U-235 ja U-238 ning Pluutooniumi. Uraani avastas aastal 1789 Martin Heinrich Klaporth. 1940. Aastani oli uraan raskeim element. U-235 poolestusaeg on 703,8 miljonit aastat. U-238 poolestusaeg on 4,468 miljardit aastat. Enrico Fermi avastas pluutooniumi aastal 1934. Pluutooniumi poolestusaeg on 24,100 aastat. 2.3 Stardiplatvormid ning kandjad Esimene tuumarelv oli vabalt langev pomm. Vabalt langevad pommid on disainitud
Mehaaniline karakteristik. Mehaaniline moment. 5) Röntgenikiirgus (10-8-10-11m) kiirete elektronide järsul pidrudumisel, protsessides milles osalevad sisekihtide elektronid | võime tungida läbi inimkeha |meditsiinis 6) Gammakiirgus (10-10-10-14m) radioaktsiivsel lagunemisel aatomite tuumadest | lainepikkus väiksem aatomi mõõtmetest, tungib läbi igast ainest, inimesel võib surmav olla |tuumarelvades 7) Kosmiline gammakiirgus (10-13-..m) kosmosest?:D
kätte saada, ebaõnnestuti. Usa tõi toitu õhusilla kaudu 8. NATO usa liit teiste lääneriikidega (kui nato ühele riigile minnakse kallale, siis teised nato riigid appi) VLO Warsavi lepingu organisatsioon, idablokki liit VMN vastastikuse majandusabi nõukogu e 1949-1991 tegutsenud NSVL majandusalane organisatsioon 9. külm sõda seisnes võidurelvastumises taheti koguaeg teisest rohkem ja ees pool olla. Võidurelvastus/jooks seisnes teaduses, relvades, tuumarelvades, kosmosesse joudmises, majanduses, luureteenistuses jne 10. võidurelvastumine koguti teadmisi/resursse kindlas valdkonnas, et olla vastasest koguaeg ees ja parem 11. Kosmsevõidujooks seisnes selles, et mõlemad riigid tahtsid kosmosesse minna esimesena. 1957 nsvl sputnik; 1960 nsvl'i koerad kosmoses (laika, belka, stelka); 1961 essa inimene nsvl Juri gagarin; 1969 usa kuul (neil armstrong&aldrin) 12. SLV saksa liit vabariik (lääne)
massiks. Kriitiline tuumareaktsioon võib tekkida suhteliselt madala 235U kontsentratsiooni juures, kui neutroneid aeglustatakse, sest just aeglased neutronid põhjustavad uue lõhustumisakti suurima tõenäosusega. Kriitiline mass sõltub 235U tuumade kontsentratsioonist ja materjali geomeetriast. Elektrienergiat tootvates reaktorites sõltub see ka neutronite aeglustamisest ning sellest, kas vaheproduktide lagunemisel tekib nn. hilinenud neutroneid. Tuumarelvades nõutav 235U kriitiline kontsentratsioon on palju suurem, sest ahelreaktsioon peab seal toimuma ainult nende neutronite arvel, mis tekivad esmastes lõhustumisaktides. "Pommikõlbulikuks" rikastatud 235U kriitiline mass on ca 15 kg. Uraan kui tuumakütus Looduslikus uraanimaagis esineb uraan uraanioksiidina U2O3, mis puhastatud kujul on sügavat kollast värvi. Tuumajaamades kasutamiseks tuleb uraan redutseerida ja rikastada. Looduslikus uraanis on ainult 0
1946 a deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu. -Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine -USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NL-l tavarelvastuses ; loodi sõjalis-poliitilisi liite(NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne) ; mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 3.Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast – puudutas eelkõige III maailma riike ; eriti terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või
on väike kogus radioaktiivseid jäätmeid, mida on võimalik ohutult ladustada. Kasvuhoonegaase tuumajaam ei tooda. Eesti jaoks on kaugemas tulevikus tuumaelekter üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Eesti võiks saada tuumkütust välisriigi käest, kelle tuumajaama me kasutame. Radioaktiivsed jäätmed ladustatakse ka välisriigis, kelle tuumkütust me kasutame. Osades reaktorites tekkivad tuumajäätmed sisaldavad plutooniumi, mida kasutatakse tuumarelvades. 22 Kokkuvõte Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu ehk elektripaigaldise igapäevase käigus hoidmisega seotud tegevuse, nagu kasutamise, kontrollimise ja hooldamise lihtsustamiseks, täiustatud. Kaasaegsed arendused reaktoriehituses koos praeguste ohutusstandardite, käidupraktika, tugeva järelevalve- ja inspektsiooni-
võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon) 2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid,
Eesti kukersiit: kütteväärtus ca 9 MJ/kg (vrd. kivisöega!). Allesjäänud põlevkivi baasil: Eesti-sisene elektrienergia vajadus üle 100 aastaks. Tuumaenergia Uraan: graniidis 5 ppm, merevees 3 ppb. Tüüpiliselt maardlates U sisaldus maagis 0.4 - 3 %. Looduslikus uraanis 238U 99.3%, 235U 0.7%. Separeerimine: UF 6 (difusioon, laserionisatsioon). 235 U - Hiroshima pomm, reaktorites; 239Pu - Nagasaki pomm, kiiretes reaktorites; 233U - võimalik käsutada reaktorites, 238U -tuumarelvades, 252Cf - neutronite allikas. Radioaktiivsuse Sl mõõtühik: 1 Becquerel (Bq) = 1 lagunemine sekundis. Vana ühik Curie: lmCi = 37 MBq. -, -, -radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivsuse varieerumine: Chernobõl 1018Bq, steriliseerimine 10 15Bq, radiograafia 1012Bq, detektorid 10 9Bg. Toiduainetes: tavaliselt 0.1-5 Bq/g. Doos (absorbeeritud radiatsioonidoos): ühik gray lGy=U/kg. Ekvivalentne doos: arvestab eri tüüpi kurguste bioloogilist resultaati
Seda, peaaegu pool sajandit kestnud sõda nimetati külmaks sõjaks. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku ida- ploki ja lääneriikde vahel aastail 1945-1990. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külmasõja põhivormid: - 30 - a) Võidurelvastamine see puudtas nii tuuma, kui tavarelvastust. USA-l oli ülekaal tuumarelvades NSV liidul aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsoon jne). b) Ideoloogiline võitlus NSV Liidu propaganda püüdis tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturu ühiskonna väärtusid. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabevahendeid jne
annaabi.ee 
