Kuuba kriis * NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku sissetungi vastu. * 14. oktoobril 1962 märkasid USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. * 22. oktoobril 1962 nõudis USA president John F. Kennedy avalikult rakettide tagasiviimist ja baaside likvideerimist ning blokeeris 24. oktoobril Nõukogude laevade pääsu Kuubale. * USAs * USAs viidi viidi läbi mobilisatsioon, Nõukogude Liidus ja Kuubal rakendati sõjalisi meetmeid ning kokkuvõttes tekkis reaalne oht, et läbi mobilisatsioon, Nõukogude Liidus ja Kuubal rakendati sõjalisi meetmeid ning kokkuvõttes tekkis reaalne oht, et
cruise missile), samuti liigitatakse neid kasutusvaldkonna järgi (õhk-maa jne) ning strateegilisteks ja taktikalisteks. Kõige raskem ongi tihti mõista nende sõnade tähendust. Siinkohal siis mõned sõnaseletused: Strateegiline rakett on rakett, mis on enamasti suure hävitusjõuga ning kauge lennutrajektooriga. Strateegilisi rakette kasutatakse sõjategevuses suurte alade (linnade, sõjaväebaaside, lennuväljade) hävitamiseks. Levinuimateks strateegilisteks rakettideks loetakse just tuumarakette, mis suudavad kanda suuri tuumalõhkepeasid kasvõi teisele mandrile. Näideteks võiks tuua vene SS-25(pidil vasakul) ning USA ,,Peacekeeper" (eesti k. "Rahuhoidja" ; pildil paremal) raketid. Vasakul vene SS-25, paremal USA ,,Peacekeeper" Peacekeeper on MIRV-tüüpi rakett (mitu iseseisvat eraldijuhitavat raketti). Selle sees peitub kuni 10 Avco MK-21 lõhkepeaga raketti, millest igaühe hävitusjõud on 300
teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli Valge Maja ekslikul seisukohal, et Castro eesmärgiks on kommunistliku reziimi loomine. Aga tegelikult... Nüüd väidavad ajaloolased, et võimule tulles polnud Castro mingi kommunist.
raudne eesriie- sümboolne mõiste, mis tähendab et Moskva käskude järgi elanud riigid ei tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega. võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata. massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi või inimohvreid tähesõdade programm- Kava mille alusel tuli kosmosesse paigutada raketitõrje süsteemid (e.kaitsekilp), et teha kahjutuks vaenlase tuumarakette. kriisikolle- Mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise.
meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda Oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti. Dmitri Anatolyevich Medvedev Sündis 14 september 1965, Leningradis Isa nimi oli Anatoly Afanasyevich Medvedev, ema nimi Yulia Veniaminovna Medvedeva Ainuke laps peres Õppis Leningradi 305.koolis Kaasõpilastest targem, sihikindlam ja usinam
X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia Kuubale tuumarakette. 1962 oktoobris Külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propaganda sõjas ja piirkondlikes kriisides. Puhkemise põhjused: 1) Kaks vastandlikku leeri (kommunistlikud ja demokraatlikud riigid) 2) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfäärid laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist. 2
sinna viia lisavägesid ja veelgi ohustada USA-d. Samuti palus J.F.Kennedy, et NSVL viiks raketid Kuuba pinnalt ära. Kriis algas juba sellest, etNSVL oli otsustanud oma raketid viia Kuubale, kuid nüüdseks oldi jõutud haripunkti ning seisit tuumasõja lävel.7 Joonis 5. USA luurelennuk Kriisi algul hakkasid Kuuba ja Nõukogude Liit kiiruga rajama Kuubale baase(joonis 7), kus hoiti tuumarakette, mis oleks lendu lasts hävitanud suurema osa USA mandriosast. Samas kaalus USA Kuuba ründamist mööda merd ning ka õhu kaudu. Kennedy kehtestas Kuubale sõjalise karantiini ning sellele vastas omapoolselt Nikita Hrustsov, öeldes, et selline karantiin on agressiooniakt, mis heidab kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku. 7https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&cad=rja&uact=8&ved=0CFMQFjAI&url=http %3A%2F%2Fwww.polvayg.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads
Üldine natsionaliseerimine, Kuuba kujundatakse NL eeskujul ümber 3 · 1961 USA katkestab Kuubaga suhted. USA toetusel üritavad Castro-vastased kuubalased Sigade lahe piirkonnas saarele tungida, see ebaõnnestub. Kuuba kuulutab end marksistlik-leninlikuks riikgiks · 1962 USA majanduslik ja poliitiline blokaad. Raketikriis: 14. oktoobril markavad USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. · 1965 Che Guevara astub tagasi, et pühenduda vabadusvõitlusele välismaal. Seadustatakse üheparteiline riik · 1972 Kuuba liitub VMN-iga · 1976 Uus sotsialistlik põhiseadus. Kuuba saadab oma väeosad Angolasse, kuhu need jäävad 1991.aastani · 1977 Saadab väed Etioopiasse · 1980 Kuubast põgeneb 125 000 kuubalast USA-sse · 1982 USA karmistab sanktsioone ning keelustab Kuubasse lendamise ja turismireiside tegemise · 1983 USA inasioon Grenedasse
688-689. 18 Nuclear files. Flexible response. [http://www.nuclearfiles.org/menu/key-issues/nuclear-weapons/history/cold- war/strategy/strategy-flexible-response.htm]. 8 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Hruštšov oli aga veel 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljapoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Nimetatud luurelennust saigi alguse terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba või Kariibi mere kriis.19 Selge oli see, et sõda oleks tähendanud katastroofi. Hruštšov oli oma käigu teinud, nüüd oli Kennedy kord vastata – algas diplomaatiline kassi-hiire mäng. Hruštšovi seisukohalt oli rakettide paigutamine Kuubale mitmeski mõttes hea käik: see
liikumist Hiina kontrolli alla. Selleks ajaks olid kahe kommunistliku riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hruštšov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada.25 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Samuti olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid.26 Ometi oli Hruštšov 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Tegelikult jõudis esimene saadetis SS-4 tüüpi keskmaarakette Kuubale juba 8. septembri öösel ning teine 16. septembril. Kiiruga oli alustatud ka stardipaikade ehitamist: kokku oli neid ette nähtud üheksa - kuus SS-4 ja kolm SS-5 rakettide tarbeks.27 USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas
annaabi.ee 
