elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes sel viisil linna põlvili suruda ja endaga liita. Külma sõja olulisteks võtmesõnadeks olid võidurelvastumine, majanduslik- ideoloogiline võitlus ning välispoliitika. Kumbki osapool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. NSV Liidule kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid). Ühendriikidel oli jällegi tollane kõige võimsam relv-tuumapomm. Hakati tootma ka ballistilisi rakette, mis olid võimelised tuumapea toimetama igasse maailma nurka. Tuumarelvad seadsid ühelt poolt kogu maailma hävimise ohtu, teiselt poolt ei oleks selles sõjas olnud võitjaid. Seega aitasid need ära hoida uue maailmasõja puhkemise. Peale võidurelvastumise käis võitlus ka majanduses, poliitikas, kultuuris ja teaduses. See oli võitlus demokraatia ja kommunismi vahel- kumb on edukam. Kindlasti oli Külmal Sõjal väga tugev mõju sõjatööstusele ja teadusele.
vastase võimalikku rünnakut · 1949. Aastal katsetas NSV liit edukalt oma esimest tuumapommi, millega lõpetas USA tuuma monopoli · 1952.a katsetas USA veel võimsamat relva- vesinik- ehk termotuuma- pommi,järgmisel aastal tegi seda ka NSV liit · Esialgu toimetati pomme kohale lennukitega kuid siis hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võis viia tuumapea igasse maailma nurka · Tuumarelvade levik ühesküljest küll ohustas maailma,kuid teiseltpoolt võis ära hoida kolmanda maailmasõja puhkemise. Demokraatia laienemine · Sõjakogemus aitas mõista et demokraatia säilimist tuleb kaitsata · Hakkas üha enam euroopas levima,kommunism hakkas üha enam hääbuma Lääneriikide majanduse taastumine · Kuigi paljud riigid olid sõjas raskeid kannatusi kandunud siis tänu
võimsam relv tumapomm. (Stalin hakkas kiirendada oma tuumarelva loomist) 1949 aastal lõi NSVL oma pommi, sest USA-l puudutasid salajased dokumendid tumapommi tootmist. 1952 aastal Ühendriigid lõid vesiniku- ehk termopommi, järgmisel aastal NSVL ka. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne. Loodi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende tootmisega likvideeris NSV Liit täielikult oma mahajäämise tuumarelvastuses, Lääs aga oli oma kunagise eduseisu minetanud. Keegi ei võitnud, sest NSVL-l oli rohkem rakette ja tankid, õhukairsed, aga USA-l rohkem lõhkpead ja lennukeid. 9, Kirjelda demokraatia laienemist ja ilminguid Lääneriikides. Too näiteid erinevatest riikidest. Teise maailmasõja järel laines demokraatia paljudes Euroopa riikides, mitmes Kolmanda
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO.
), kuid USA-l oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi puudutavad andmed ning 1949 a. katsetas NSVL edukalt oma pommi. 1952 a. katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva- vesiniku e. termotuumapommi. Järgmisel aastal õhkas oma pommi ka NSVL. Esialgu kavandati tuumapommide kohaletoimetamist peamiselt lennukitega, kuid 1950-ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea igale poole maailma viia. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära 3- nda maailmasõja puhkemise. 7. Demokraatlik maailm USA Tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobliseerida oma armee ning taastada rahuaegne maj. Tulemus: maj. kiire areng ning elatustase tõusis, mis tugevdas Ühendriikide positsiooni veelgi. Isolatsionismi
tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi. 1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva- vesinikutuumapommi. Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. Esialgu plaaniti tuumapommide transportimist lennukitega, kuid 1950.aastatel hakati tootma kontinentide vahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvade arendamisega likvideeris NSV Liit oma maha jäämise tuumarelvastuses, Lääs oli aga oma kunagise eduseisu minetanud. Lääneriigid pidid relvastumise kõrval mõtlema ka oma kodanike heaolule, NSV Liidu juhtkond pööras aga oma inimeste vajadustele vähe tähelepanu. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävitamise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Trumani doktriin ja Marshalli plaan
NSVL kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), USAl oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid, 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. Aastal katsetas USA võimsamat relva vesinik- ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 13.Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad (24.juuni 1948 12.mai 1949) Läänes usuti, et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avad, aga Stalini katse hõivata Lääne- Berliini
rünnakut. · Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. · 1952. aastal katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva vesiniku- ehk termotuumapommi, järgmisel aastal ka NSV Liit. · Hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. NSV Liit likvideeris seega oma mahajäämuse tuumarelvastuses. · Tähesõdade programm eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. · Desarmeerimine = relvistutamine ehk relvituks tegemine relvajõudude ja relvastuse vähendamine või kaotamine. Helsingi protsess 1973
annaabi.ee 
