Joonis 6. Liiklusõnnetused kitsedega aasta lõikes (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007). 4. ROHEVÕRGUSTIK Inimmõju leevendavast ökovõrgustikust maastikul hakati Eestis rääkima juba 1970ndail. Viimatine samm oli valitsuse 1999. aasta korraldus, mille alusel koostati terves riigis maakondade kaupa rohevõrgustiku teemaplaneeringud - kaartidele märgiti suuremad metsamassiivid, kaitsealad jms (rohevõrgustiku tuumalad) ning neid ühendavad nn rohekoridorid (Aitsam, 2008). Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulike ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus (Keppart, 2006). Sellise võrgustiku säilitamine pidanuks tagama, et maale kippuvad inimesed ja nende uusasulad, aga ka uued teed ja muud rajatised jätavad normaalselt ruumi looduslikule
kompenseerivate alade võrgustikule. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist. Rohelise võrgustiku eesmärk on • kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest • kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. • Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel: Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori;
ümbritseva hajapiirkonnani *Suhteliselt uus ja paindlik mõiste, olenevalt kontsekstist ja käsitlevast tasandist tähendus varieerub 12 Eesmärgid Elurikkus: *Teadlikkuse tõstmine *mõjude vähendamine ja kestlik kasutus *elurikkuse kaitsmine *võrdväärse kasu tagamine *suutlikkuse tõstmine *seaduste täitmise parandamine Rohelise võrgustiku struktuurielemendid: tuumalad, koridorid, puhveralad ja nende määratlemise kriteeriumid. 1) tugialad (kõige olulisemad, tõhusamalt toimivad ning põhisüsteeme toetavad elemendid. piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine kõige enam toetub.) 2) koridorid, ribastruktuurid ehk nn sidususelemendid (tagavad sidususe ja territoriaalse terviklikkuse, ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad 3) neutraalala ehk nullalad (ala, mille sees saab laiendada
välja pääseda lehmade söömata jätmine ja seetõttu tekkisid sellele ka religioossed põhjendused. Harris: sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Miks moslemid sealiha ei söö? Harris leidis, et küllap on sellel mingi materiaalne põhjus. Kui islam tekkis, siis ta levis väga kiiresti, pärast enam mitte nii väga, jäid mingid islami tuumalad. Need olid kohad, kus sigu ei saanud kasvatada. Postmodernistlik antropoloogia Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena. Koolkondlikus kaob ja kultuuri mõistmine muutub üldpildis hägusemaks. Iseloomulik panus, mida on postmodern antropoloogia andnud: refleksiivne analüüs. Tähendab seda, et uurija kirjeldab oma isiklikku seost situatsiooniga, mida ta uurimuses käsitleb. Uurija kirjeldab oma seost selle
kasutasid oma veise sõnnikut ja väetasid nendega oma põldu. Kehtestati piiranguid valitsuse poolt veiselihasöömiseks. Oluline on idee mingitel juhtudel määrab materiaalne pool vaimse kultuuri iseloomu/külje. 12 Näiteks ka miks moslemid ei söö sealiha. Uuris seda. See polnud algselt seotud religiooniga. Kui islam tekkis, esimestel sajanditel levis kiiresti, HILJEM MITTE. Jäid islami tuumalad nendel aladel ei olnud loodusolud seakasvatuseks soodsad, millegi pärast tekkis seos. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Postmodernistlik antropoloogia Hakkab kujunema 70ndatel. Geertz lasi dzinni pudelist välja oma tõlgendamise jutuga. Täielik suvalisus postmodernism. Püütakse ümberdefineerida kultuurimõistet. Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena
suurem isoleerimine Leviste hävimine Leviste sattumine ebasoodsatesse tingimustesse Vales kohas idanemine = hävinud levis Idanemisvõimelisuse püsimine sõltuvalt liigist Pikk idanemisperiood = teiste liikide poolt lämmatamine Roheline võrgustik või ökoloogiline võrgustik? Rohealad linnades inimestele rekreatsiooniliseks kasutamiseks ja taastutvumiseks loodusega. Rohealade võrgustik, kus tuumalad on ühendatud rohekoridoride kaudu, mis peaks tagama floorale ja faunale leviku- ja liikumisteed kasvupaikade vahel tagamaks liigilise mitmekesisuse säilimist. Tuumalade minimaalpinna hindamine Liikide esinemise kindlaks tegemine uuritaval alal. Esinemissageduse hinnang järjest suuremal alal. Väljasuremispiiri kindlaks määramine. Tuumalade suuruse määramine. Metapopulatsioonide ühendusteede/vahemaade planeerimine. Fragmenteerumise arvestamine ja selle leevendamise meetmed
millega saavutatakse linnaruumi füüsiline korrastatus. Tsoneering näitab linnaplaanil üldistatud kujul milliste funktsioonidega alad kusagil paiknevad, määrab kindlaks transpordikoridoride orienteeruvad asukohad, haljasmaadena säilitatavad alad, kaitsealade piiride ulatuse jne. 2014. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk. Roheline võrgustik. Rohelise võrgustiku struktuurielemendid: tuumalad, koridorid, puhveralad - ja nende määratlemise kriteeriumid. Tiheasulate rohestruktuuri funktsioonid ja planeerimise alused. Rohestruktuuri mõiste ja elemendid Rohestruktuur on oma olemuselt samalaadse tähendusega, kui nt tiheasula transpordi-, hoonestus- või tehniline infrastruktuur või ka hajaasustuses olev roheline võrgustik (ka ökovõrgustik). Rohe struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade (kultiveeritavate ja looduslike) võrgustik
annaabi.ee 
