-15mm Katus tehakse kolmekihiline KATUSEDETAILID Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud,
ja tihedusega Pikkus: markeering isolatsioonikihile kipskartongplaat 2000 mm must, aluspõrandate Paksus: kartongi ehituseks 12,5 mm värvus hall Tuuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Karkasshoonete välisseinte kipskartongplaadid kipsplaadid, mille 1200 mm külje tuulutatava fassaadkatte all kipsist sisu ja Pikkus: markeering asuva soojustusmaterjali kartongist kate on 2700 mm sinine, katmine nii tuule, kui ka immutatud vett 3000 mm kartong niiskuse mõju eest. mitteimavaks Paksus: mõlemal 9 mm poolel roheline
2.3. VANALE BITUUMENKATTELE paigaldamisel kehtivad samad nõudmised mis betoonaluspinna puhul. Bituumenrullmaterjali võib paigaldada nii keevitusmeetodil kui külmliimiga. Lisatähelepanu tuleks pöörata vanast katusekattest eralduva niiskuse ventileerimisele, mis saavutatakse kas tuulutuskorstende paigaldamisega või kasutades ventileeritava aluskihiga bituumenrullmaterjali. Võimalik on ka mõlema eelmainitud meetodi kasutamine kombineeritult tuulutatava parapetikonstruktsiooniga. 2.4. MINERAALVILLALE paigaldatakse ühekihilise lahenduse puhul rullmaterjal mehaaniliselt läbi ülekattekohtade kinnitades ühtlasi ka mineraalvillaplaadid. Ülekattekohad keevitatakse gaasipõletiga. Kahekihilise lahenduse korral paigaldatakse pealmine kiht keevitusmeetodil või külmliimiga. Killustikuga koormatud katuste puhul ei ole bituumenrullmaterjali ja soojustuse mehhaaniline kinnitus vajalik. 2.5
kasutamist, majavammi puhul näiteks hooneosa või kogu hoone termilist töötlemist, konstruktsioonide ulatuslikku väljavahetamist, ka järelejäävate osade keemilist töötlemist jne. Eemaldatud kahjustatud osad tuleb põletada. Kahjustusaltide osade asendamiseks tuleks kasutada süvaimmutatud materjali. Puitkonstruktsioonide (puitelamute, -hoonete, -ehitiste) renoveerimisel peaks sooja- ja tuulepidavuse tõstmiseks panema väljapoole tuulutatava soojustuse, tuulutuspilu soojustuse ja välisvoodri vahele (või hingava krohvi soojustuse peale), ja sissepoole aurutõke. Neidsamu põhimõtted tuleks rakendada ka katuste soojustamisel katuslagede, tuulutatavate pööningute või pööningukorruse väljaehitamise korral. Kahjustatud puitkonstruktsioonide tugevdamisel võib kasutada järgmisi abinõusid: * nõrgenenud kohtade eemaldamine ja kaitsmine puit- või terasprofiilidega;
Vanades puitmajades on enamasti üsna hea õhuvahetus ehkki osal Tallinna vanadest puitmajadest on voodrilauad kinnitatud ilma tuulutusvaheta. Vihmast märgunud lauad n.ö. ,,kuivasid osaliselt sissepoole". Renoveeritud puitmajades see aga võimalik ei ole ja et ka ahikütttest on sageli loobutud, peab fassaadi tuulutus kindlasti toimima. Õhu pääsemiseks tuulutusvahesse piisab 5- 6 millimeetri laiusest pilust voodri alumise serva ja veelaua vahel, ülalt juhitakse õhk kas tuulutatava aluskatuse alla või tuulekasti laudade vahele jäetud piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru
tulepüsivusajaga aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil.
aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil.
ülespöö reteljarää ööretel sadeveerennid räästal, stal, sinna kogunenud lehtedest, kaitseplekkide korrasolekut, okastest, okstest ja muust prüveerennide prü gist. ja lehtrite puhtust ning liidete seisukorda, Vigastatud sadeveerennid- sadeveerennid- ja deformatsioonivuuke, torud tuleb parandada. läbiviikudekatuse Tuulutatava tihendite korral peab seisukorda. kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad. Kontrollida tuleb aluskatet võimalike lekete, vigastuste ja aluskattele kogunenud prü prügi suhtes. 102 51 Kaldkatuse kandetarind Sarikad+ laetalad: hoone laius <6m; Penn + sarikad: hoone laius 5-10m;
-15mm Katus tehakse kolmekihiline KATUSEDETAILID Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud,
kihtidega samal põhimõttel mis välissein. Juhul kui on tegemist kivimajaga, tuleb ka vundament seestpoolt soojustada, et välistada sealt külmasild põranda alla. Tagatud peab olema vundamendi aluse tuulutus. Keldriseinad, põrandad ja laed skitseering 5. Vajalik on mõju avaldava vee liigile vastav hüdroisolatsioon, soojustus vastavalt sellele kas on külm, poolkülm või soe kelder (kas peab olema soojustatud ka lagi). Tuulutatava voodriga välisseinad (skitseering 9A jt). Vajalik on tagada tuulutus all- ja ülasõlmes, aknad ei tohi tuulutust katkestada. Sõlmedes peab olema kaitsevõrk näriliste ja putukate vastu. Tuuldumatu soojustuse (SILS) süsteemiga seinad (skitseering 9B jt). Oluline on liitesõlm sokliga, sokli lahendamine eraldi seinast (eristusega, et saaks remontida vajadusel soklit eraldi). Soklisõlmes
eraldatud. 103 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.11 Põrandaaluse soojustamine keramsiitkruusaga ja laagidele toetatud laudpõranda ehitus. Üks võimalik põranda renoveerimislahendus võib olla ka välisõhuga tuulutatava soojustatud puitpõranda ehitus (vt. Joonis 9.12Joonis 9.11). See lahendus eeldab põrandaaluse süvistamist. Madala ja sidumata kividega vundamendi korral on see probleemne ja võib nõuda vundamendi tugevdamist. Täiendava meetmena tuleb tagada ka põrandaaluse ruumi õhuvahetus 0,5…1 m3/(h·m2), mida tõhustatakse suvel: 3…5 m3/(h·m2). Põrandaaluse ruumi tuulutamiseks tehakse alusmüüri tuulutusavad, mille summaarne pindala on vähemalt 4 ‰ põranda pindalast.
tagasihoidlikumaid agulihooneid (Joonis 1.8 vasakul), mis olid sageli inspireeritud tüüpfassaadide ajastu lõpus 19. sajandi keskel ilmunud spetsiaalselt väiksemate puitelamute tarbeks mõeldud eeskujuraamatutest. Sellised hooned on sageli tänava poolt ühe-, hoovi poolt aga kahekorruselised, sisaldades vaatamata oma näilisele väiksusele mitut korterit. Kõik siinkirjeldatud vanemad elamutüübid on rõhtpalkehitised, sageli väga madalal vundamendil ja tihti kellerdamata, ehitatud tuulutatava põrandaalusega, nagu maamajad. Tihti ehitati selliseid elamud pikkade tihedate ridadena üksteise kõrvale, selliseid tänavaseinu on hakatud nimetama slobodaa-tüüpi hoonestuseks (nn. vene küla või vene 21 agul), sest tänavapilt meenutas vene ridaküla. Hoonete vahele jäid kõrged plangud koos veel kõrgemate väravatega, mis sulgesid hooviruumi, praeguseks on selliseid väravaid järel vaid üksikuid. 19
annaabi.ee 
