Saab ühtlaselt varustada energiaga. Kasutamine on ebakindel.. Peaaegu kõik Maa energiaressursid sisaldavad päikeseenergiat kaudselt, kuid järjest enam hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine kaadmiumsulfiid on keskkonnale kahjulik. Neis piirkondades, kus puhuvad tugevad tuuled (mere ääres, kõrgendikel), saab kasutada tuuleenergiat. Tuuleenergia puhul tuleb arvestada, et ka tuulistes kohtades ei puhu tuul kogu aeg piisava tugevusega ja tuulegeneraatorid muudavad maastiku looduslikku ilmet. Suurim ja seejuures keskkonnasõbralik energiapotentsiaal on ookeanides tõusu-mõõna- ja merelainete energial, mis oleksid küll väga stabiilsed, kuid vastavat tehnoloogiat alles töötatakse välja. Seismiselt aktiivsetes piirkondades, kus maa seest väljub kuum vesi või aur, saab kasutada geotermilist energiat. Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil.
Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukusi ja Safd Khi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal. Samuti selles riigis on väga kuiv kliima ,mille tõttu on vaja palju vett põldude niisutamiseks.Afganistanis esineb ka suur veepuudus. . Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla 18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi.Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi. Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talve (lumi) ja kevadesse (vihm).Kõrbes on aasta keskmine sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200..
Päikeseenergiasse investeerimine oleks kasulik tehing. Päikesepaneelid suudavad toota ligi 90% energiavajadusest perioodil märtsist oktoobrini. Hetkel on need Eestis kasutusel vaid eramajadel või entusiastlikel korteriühistutel, mille eesotsas on rohelise mõtteviisiga tegurad inimesed. Mõtlema tuleks hakata ka suurtele päikeseparkidele, kus laial alal on sadu päikesepaneele paigaldatud. Samuti oleks palju kasu ka tuulegeneraatorite arvu suurendamisest tuulistes piirkondades, nagu selleks on mereäärsed alad. Päikese- ja tuulegeneraatorid on üksteisega sümbioosis. Talvel on Eestis tuuleenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. Üldjuhul on ka pilves ja sajune ilm tuuline; päikesepaisteline päev seevastu jälle tuulevaikne. Meie geograafiline asend ja looduslikud tingimused tleks rakendada ökovankri ette. Paigast on ära tootmise ja tarbimise tasakaal. Toodetakse rohkem kui tarvis läheb.Letid on täis
mis tuleb loodest. Vihma sajab peamisest oktoobri ja aprilli vahemikus, mil iga aasta langeb maha kuni 300 mm sademeid. Seal valitsevad läänetuuled mis võivad tuua suuri liiva-ja tolmutorme. Sademed Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talve (lumi) ja kevadesse (vihm). Kõrbes on aasta keskmine sademete hulk alla 100 mm Riigi keskosa kiltmaal 200-250 mm Riigi kaguosas kuni 800 mm Kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena). Õhutemperatuur Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla 18 kraadi; madalamal on talved pehmemad. Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi. Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi. Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks. Päeval on suvel kui ka talvel üsna soe, talvel on päeval
selles nähtud maa-ala eelnevalt piirata 2 meetrise kõrguse planktaraga või tiheda kaitseistandikuga, milleks sobivad kuusk, must aroonia, sarapuu ja teised taimed. Tuultes varjatud kohas arenevad mesilaspered kevadel tunduvalt paremini, kulutavad arenemiseks 3 vähem sööta, annavad suurema toodangu ja on haiguste suhtes vastupidavamad kui tuulistes kohtades. [1] Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu. [1] 2. Mesila paigutus
tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel. Kliima üldiseloomustus-Temperatuur: Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla 18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi.Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi.Kabulis ulatub temperatuur 30°C- st talvel + 40°C-ni suvel. Sademed Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talvel (lumi) ja kevadel(vihm). Kliimavööde ja valdkond: Afganistanis on mandriline kuiv lähistroopiline kliima
Näiteks tuvid võivad kartmatult toitu otsida vaid 15 meetri kaugusel reaktiivlennukite maandumisrajast. Linnades võivad valjuhäälsed peletusvahendid tekitada probleeme, sest häirivad inimesi. Tiheasustusaladest eemal võib neid vabamalt kasutada. Visuaalsete peletusvahendite värvimiseks kasutatakse pigmente, mis muudavad oma värvi vastavalt vaate- ja valguse langemisnurgale. Helkivad lindid on päikesevalgust peegeldavast materjalist, need hirmutavad tuulistes tingimustes visuaalselt ning tekitavad ka heli. Istekohadeterrente, mida paigaldatakse katustele, kasutatakse lindude peletamiseks hoonete välisfassaadilt. Nende efektiivsust on katsetatud lennujaamades ultrahelisensori peal istuvate lindude peletamisel. Istekohadeterrendid muudavad iste- ja seltsingukoha lindudele ebamugavaks, takistades maandumist. Kuid kuna linnud on kohanemisvõimelised, leiavad nad harilikult üles nõrgad kohad ja ohjamismeetod muutub ebaefektiivseks. Lindude
objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ettenähtud värvkate või mineraalne puiste. Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja >20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. 49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav. Kaitsekihi paksus peab olema : (vähemalt 65kg/m2) fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vä (vähemalt 70kg/m2). fraktsioonil 16/40 mm >50 mm (vä Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult
ls = 2h; kusjuures 5 m < ls < 15 m. (9) Märkus. Kui b2 < ls, siis katuse alumisel serval leitakse kujuteguri suurus nagu joon. 7 toodud pikemal katuselgi, lõigates astmest kaugusel b2 lumekoormuse jagunemise epüüri "ülejäägi" maha, so. ls - b2 µ = µ1 + (µ2 - µ1 ) . ls 7.5 Lume kuhjumine eendite ja takistuste ümbruses (1) Tuulistes oludes võib katusel esinevate takistuste ümbrusse tekkida lumehangesid. Takistused tekitavad aerodünaamiliselt varjatud alasid, kuhu lumi koguneb - vt. joon 8. (2) Lumekoormuse kujutegurid ja hangede pikkused leitakse järgmiselt: µ2 = 0,8 (eeldusel et takistuse ümbruses on tasane katus); (10) h µ2 = , kusjuures 0,8 < µ2 < 2,0, (11) sk
saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse kihiga rullmaterjali, tuleb katsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ette nähtud värvkate või mineraalne puiste Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-S1-d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja 20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. Sobiv terasuurus on 8-20mm tuulistes piirkondades 16-32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovituslik. Kaitsekihi paksus peab olema: Fraktsioonil 8-20 >20mm Fraktsioonil 16-40 >50mm Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase terastikulise koostisega ja ilmastikule vastupidavat killustikku kasutades. Soojustatud katused, katuslaed.
annaabi.ee 
