Selliselt liiguvad raheterad rünksajupilvedes tõusvate ja laskuvate õhuvooludega mitmeid kordi üles-alla. Kui tõusvad õhuvoolud ei suuda lõpuks suuremaid raheteri enam üleval hoida, langevad need rahesajuna maapinnale. Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks. Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest. Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini
äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 10-40 kilomeetrit tunnis. Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. See võib kaasa võtta väikeseid elusolendeid, nagu kalu ja konnasid ning tõsta kõrgele õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Keskmistel laiustel, kus õhurõhu erinevused nii suured pole, on ka keeristormid tagasihoidlikumad. Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5
Näki puhul on kõige olulisem tunnus ta laul ja mäng. Vahel laulab ta pooleldi vees, mõnikord vee peal, vahel aga näpib oma kuldset kannelt. Kõige sagedamini ilmuvad näkk jaaniööl. Näkk tekib mõnest uppunud inimesest e.vees surnust. Tuulispask Tuulispask on keeristuule rahvapärane nimetus. Arvatakse et tuulispask tekib hinge lahkumisel kehast varanduse otsimise eesmärgil. Enamasti on tuulispasakas minejaks nõid. .tuulispasaks käijal on püüd saaki saada. Ta võtab kõike kaasa mida saab. Kui keegi püüab tuulispaska peatada siis ta sasib teda nii, et luud-kondid ragisevad.tuulispask jääb enamasti vaatajale nägematuks. Kui aga tuulispask ilmub siis kui kegi teda narrib või vihastsb siis võtab tuulispask kui aga kummargile lasta ja läbi reite vaadata siis on teda näha. Vaatajat püüab tuulispask aga alati nuhelda. Kuid tuulispaska
10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont tuli koju süüa nõudma ja kippus hobuse kallale, aga Jüri ja Juhan suutsid ta minema peletada. 11) Paruni tütar tuli Saksamaalt ja muutis oma kena riietusevalikuga Luise kadedaks. // Aidamees käis libahundiks ja tõi soku lauale. 12) Saaremaalt tuli 1 mees tuulispasaks, jäi puu otsa kinni, kukkus alla ja jäi huntidele roaks. // Hans sai Intsu abil öösel parunessi tuppa, et tema hingetõmbeid kuulata. 13) Imbi ja Ärni püüdsid merilehma, aga kaotasid selle kavalale Aida-Oskarile. // Liina muutis end libahundiks ja nägi armastusest sonivat Hansu. 14) Jaan tegi margi täis hakates Luise ees parukat sööma. // Ropu suuga Õuna Endel tuli Liinale kosja, aga tüdruk ajas ta minema.
Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks. 2.Rahvausundiga seotud tegelased. Rehepapp (Kaval-Ants) rahvaluules kaval ja naljamees, siin praktiline ja tark/kaval mees, kes ei tee suuremaid sigadusi ja tõmbab Vanapaganal (kergeusklik,veidi laisk ja kardab hunte ehk Püha Jüri kutsikaid) pidevalt nahka üle kõrvade. Libahunt Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma hingeta leiti metsa alt kätte. Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi haldjakõrvad ära, osates seejärel mõnda aega linnu- ja loomakeelt. Koera Kaarlit vaevas halltõbi ehk luupainaja, keda kujutati rahvausundites tavaliselt kas ilusa neiu või halli vanamehena, tema hüüdmisele ei tohtinud vastata ja tema eest pidi end ära peitma. Katk
Trombid ja vesipüksid Lisaks suurtele õhukeeristele e. tsüklonitele esineb atmosfääris ka väikesemõõtmelisi väga tugevaid keeriseid. Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis on läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel. Euroopas tuntud trombid on põhimõtteliselt samad nähtused, kuid väiksemate mõõtmetega. Mere kohal esinevaid õhukeeriseid nim. vesipüksideks . Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nim. tuulispasaks. Tromb on londikujuline õhukeeris, mis ulatub äikesepilvest maapinnani. Selle sees on väga madal õhurõhk. Suure hõrenduse tõttu imeb endasse prahti, pinnast jms. Rebib majadelt katuseid, sest majas palju kõrgem rõhk. Äike Pilvede omavaheline või pilvede ja maavaheline võimas sädelahendus. Jaotatakse kaheks: õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga
kahjuks, kui nimetatav tuleb ja teeb midagi paha. Väljakutse hirmuga seletub kuradi või hundi mainimise keeld. Selle vältimiseks kasutatakse igasugu varjunimesid võsavillem jne. Varjunime mainimine ei kutsu olendit ennast kohale. Irdhing Hing võib irduda ihust. Selleks, et teateid saada muust maailmast ja puutuda kokku teistega. Hing lahkub ihust peamiselt pahatahtlikel eesmärkidel. Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul. Hingeloom tuleb ihust nähtavale tavaliselt ikka siis, kui inimene ise näib magavat. Magaja suust tuleb välja liblikas, mesilane, kärbes, parm, sitikas, ussike, hiireke, linnuke, puuk jne. Kui mõni aga selle keha, kui hing hingeloomana väljas on, ümber pöörab, siis on hingel raskusi sisse tagasi saamisega ei leia
Peale seda kônnib Hans rehepapi majast mööda ja räägib, et Oskar olevat kassi ära uputanud, valetanud härrale, et hiired sôid kassi ära ja toonud hingehinna eest uue kassi. Samuti räägib, et paruni tütar pidi nädala lôpus môisa tulema ja sinna jôuludeni jääma. Kilter läheb nôia juurde ja saab teada, et Räägu Rein käis tema juures laamendamas. Järgmisel päeval läheb kilter Reinu juurde tuulispasana, kuid Liina leiab tema keha metsa alt üles (tuulispasaks käib ainult hing) ja keerab jalad teisele poole, et hing koduteed ei leiaks ja kutsub isa. Varsti tulebki kärbes ja keerutab kiltri jalgade juures, Rein lööb ta laiaks ja topib puupulgaga kiltrile ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter
Peale seda kônnib Hans rehepapi majast mööda ja räägib, et Oskar olevat kassi ära uputanud, valetanud härrale, et hiired sôid kassi ära ja toonud hingehinna eest uue kassi. Samuti räägib, et paruni tütar pidi nädala lôpus môisa tulema ja sinna jôuludeni jääma. Kilter läheb nôia juurde ja saab teada, et Räägu Rein käis tema juures laamendamas. Järgmisel päeval läheb kilter Reinu juurde tuulispasana, kuid Liina leiab tema keha metsa alt üles (tuulispasaks käib ainult hing) ja keerab jalad teisele poole, et hing koduteed ei leiaks ja kutsub isa. Varsti tulebki kärbes ja keerutab kiltri jalgade juures, Rein lööb ta laiaks ja topib puupulgaga kiltrile ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan
annaabi.ee 
