Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. ...
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite
Lõunapoolsest osast käib üle soe front, seejärel külm front, kaasnevad sademed. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Lõunatsükloniteks nim tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Need jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks (tekivad sama õhumassi sees, on kohalikud nähtused ja ei ulatu suurele alale) ja frontaalseteks (esinevad koos külma frondiga). Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport
front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp
veest. 2003. aastal saatis ESA(euroopa kosmoseagentuur) kulguri Beatle 2, mis kaotas ühenduse maaga kohe pärast maandumist. 2004. teatas ESA, et kosmosesondid avatasid Marsi atmosfääris metaani ning 2004. Aastal avastati seal virmalised. SLAID 7 2004. aastal Marsile lastud kulgurid Spirit ja Opportunity suurimaks avastuseks oli tõestus, et kunagi leidus marsil vett vedelal kujul, just nagu Maal. Põhjus, miks need kulgurid kestsid oodatust kauem, oli seetõttu, et marsil tegutsevad tuulispasad, tuuletormid- ja keerised, mis aeg-ajalt puhastasid mõlema kulguri pinnast ja päikesepaneele, mis omakorda lubas neil opereerida oodatust kauem. Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga. SLAID 8 2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku
Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või suvendada nende haigusi. Eriti saastunud õhu käes viibides on soovitatav kasutada kaitsevahendina respiraatorit. 9.Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad 04. aug. 2008 Põhja Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad 03.veeb. 2010 Kanaarid.
Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. 24.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad 04. aug. 2008 Põhja Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad 03.veeb. 2010 Kanaarid. 25.Ilmakatastroofid. Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond,mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga,kuid väga intensiivne õhupööris,mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekitatab suuri laastamistöid,kiskudes üles maju ja puid. Vesipüks on tornaado vee kohal
Knofoobia- hirm koerte vi marutaudi ees. Kprianofoobia, kpridofoobia, kprifoobia, kprinofoobia - hirm prostituutide vi suguhaiguste ees. Lahhanofoobia- hirm kgiviljade ees. Laliofoobia, lalofoobia- hirm rkida. Leprafoobia, leprofoobia- hirm leepra ees. Leukofoobia- hirm valge vrvi ees. Levofoobia- hirm vasakul pool asuvate asjade ees. (ka sinistrofoobia, etc) Ligrofoobia- hirm valjude hlte ees. (vt akustifoobia, etc) Lilapsofoobia- hirm keeristormide (tuulispasad, tornaadod, hurrikaanid jne) ees. Limnofoobia- hirm jrvede ees. Linonofoobia- hirm nride ees. Litikafoobia- hirm kohtuprotsesside ees. Lofoobia-hirm rooste ees. Lokiofoobia- hirm snnituse ees. (ka maieusiofoobia, etc) Logisomehanofoobia- hirm arvutite ees. (vt kberfoobia) Logofoobia- hirm snade ees. Luifoobia- hirm sfilise ees. (ka sfilofoobia, vt kprianofoobia) Lutrafoobia- hirm saarmate ees. Lgofoobia- hirm pimeduse ees. (vt ahluofoobia, etc) Lssofoobia- hirm marutaudi vi hulluksminemise ees
Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekombed. Peamiselt maeti külakalmistule, ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas söödi ja joodi. Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane, rahvajuttudesse ilmusid libahundid, kratid, tuulispasad jt tegelased. Kurjuse kehastusena sai tuntuks kurat. KESKAEGNE LINN Kuigi juba muinasaja lõpust on Eestist teada rida linnalisi keskusi (Tartu asutamisaastaks loetakse 1030, Tallinnal 1154), sai linnade kiire areng alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu. Sakslased ehitasid eestlaste keskustesse oma kivilinnuseid ja rüütlite, preestrite ning sõjasulaste kõrval kolis sinna peagi elama arvukalt kaupmehi ning käsitöölisi (tähtsamate linnade ja asulate nimed allpool)
annaabi.ee 
