*Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril. *Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4.Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele
Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril. Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4. Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvöötme kont. Kuiv
· Maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. · Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. Globaalne õhuringlus · Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. · Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise
jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. (aluspinna)Hõõedejõud- mõjutab tuule liikumist maapinnalähedases , kuni 1km kõrguses õhukihis tuule liikumist. Selle tulemusena tuule kiirus maapnna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud ,seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumis suunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas ( vt õp lk88 joonis 5.14). Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Nt kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda edelatuul. 3. Globaalne õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. (õp lk 89 joonis 5.16) Üldine õhuringlus 1
ka rahe ja paduvihm. Enamik äikestest, mida kogeme, on just mitmeelemendilised. Organiseerituselt järgmisel astmel on pagijoonena joondunud rünksajupilved (äike). Ka see koosneb paljudest rünksajupilvedest, kuid need paiknevad sel juhul väga pika reana, mille pikkus on sageli sadu kilomeetreid ja eluiga tunde, vahel üle ööpäeva. Organiseerituse astmel kõige kõrgemal on ülielemendilised äikesed. Need on väga haruldased, mille tekkeks on vaja väga suurt tuulenihet (nii tugevuse kui suunaline), samuti palju soojust ja niiskust, kuid tõsised hiidrahe- ja tornaadojuhtumid on eeskätt just selle äikesetüübiga seotud. (Wikipedia… 22.11.2012.) 4 1.2. Välk Välk on üks äikese komponentidest(Jänes-Kapp 2009). Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit
rõhuga aladelt madalama rõhuga ala suunas. Oluliseks suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. See jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1 m kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuul väheneb ja tuule suund muutub. Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu: Coriolisi seadus, hõõrdejõud, mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine (kõrg ja madalrõhualade paiknemise muutumine määrab tuulte tsonaalse jaotumise), kõrged mäestikud.
lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. (Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused.) Tuult mõjutavad tegurid: Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef mäestikud takistavad õhu liikumist
annaabi.ee 
